Kolmapäev, 21 Juuni 2017 11:11

Hinnaerinevus tuleb maksustada

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Ühel ja samal isikul on kaks ettevõtet. Ühel ettevõttel on soetatud maa ning omanik soovib selle maa ümber vormistada teisele talle kuuluvale ettevõttele. Kas ja millistel tingimustel on see lubatud?

Vastab Anne-Jana Prantsuzova, juriidiline konsultant, Donoway Eesti:

Üks juriidiline isik (esimene ettevõte) võib müüa teisele juriidilisele isikule (teisele ettevõttele) maad. Teisel ettevõttel tekib kohustus esimese ettevõtte ees maa ostuhinna summas. Maa müügihinna määramisel on vaja arvestada sellega, et tulumaksuseaduse § 8 lg 1 järgi käsitatakse igal juhul seotud isikutena ka järgmisi isikuid:

  • juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
  • isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
  • juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest maksustatakse tulumaksuga § 14, 50 või 53 alusel.

Seega juhul, kui maad võõrandatakse turuväärtusest erineva hinnaga, tuleb hinnaerinevus maksustada.

Tuleb arvestada ka asjaoluga, et teatud tingimustel maksustatakse hoonestamata maa müük käibemaksuga. Näiteks käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata maksuvabastust krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist (krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus).

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele õiguse teemal

Juristid ja advokaadid vastab lugejate küsimustele

  • Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust?
    Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust? Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.
  • Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks?
    Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks? Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks juhul, kui firma omanik peab oma reisi üksnes firma huvides sooritatuks? Selliseid kulusid on tekkinud nii Eestis kui ka välismaal. Kas sellisel juhul omab tähtsust, mis riigi resident on firma omanik?
  • Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus
    Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus

    Olen tööandja ning sain mitu kirja kohtutäiturilt, mis on seotud töötaja sissetuleku arestimisega. Sain ka sunniraha hoiatuse. Arestimisaktis on kirjas, et sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär. Aga kui see on kuupalga alammääraga võrdne? Kuidas ma pean tegutsema, kui töötaja saab miinimumpalka? Kas tohib kinni pidada kohtutäituri nõutud summasid?  Töötaja on rahvusvaheline autojuht ja saab ka päevaraha. Kas päevaraha loetakse ka sissetulekuks?

  • Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda?
    Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda? Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?
  • Kas korteriühistu liikmel on õigus küsida ühistu juhatuselt näha ühistu dokumente?
    Kas korteriühistu liikmel on õigus küsida ühistu juhatuselt näha ühistu dokumente?

    Kas korteriühistu liikmel on õigus küsida korteriühistu juhatuselt igakuiselt näha saabunud arveid ja pangaväljavõtet ning üldkoosoleku protokolle? Kui jah, siis kuidas peaks need avalikustama?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes