Reede, 05 Oktoober 2018 10:24

Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Birje Kalmus, advokaat
Birje Kalmus, advokaat Advokaadibüroo LMP
Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.

Vastab Birje Kalmus, advokaat, Advokaadibüroo LMP: Esmalt märgin, et põhipuhkust antakse kalendripäevades, aga isapuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust antakse töötaja tööpäevadel (neid puhkusi ei tohi anda töötaja puhkepäevadel).

Puhkuste ajakava reguleerib töölepingu seaduse § 69, mille kohaselt:

  • Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
  • Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need kooskõlas ajakavaga.
  • Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  • Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Lähtudes töölepingu seaduse § 69 regulatsioonist, on Teil tööandjana võimalik koostada puhkuste ajakava, kuhu märgite ühtlasi ka kõik töötajatele seaduses ette nähtud puhkused (sh lapsepuhkus). Kui puhkuste ajakavasse on lapsepuhkused märgitud, siis antakse need ajakava kohaselt. Puhkuste ajakava on võimalik muuta töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Kui Te ei märgi kõiki puhkusi puhkuste ajakavasse või märgite need sinna ainult osaliselt, siis on töötajal õigus kasutada ajakavasse märkimata puhkust endale sobival ajal, teatades sellest tööandjale 14 päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Puhkuste ajakava koostamisel tuleb arvestada § 69 lg 7 toodud isikute soovidega – need isikud peavad teatama, millal nad soovivad puhkust kasutada, puhkuste ajakava koostamisel (v.a juhul, kui puhkuse soovist teatamine ei ole ajakava koostamisel veel võimalik – nt kui töötaja ei tea veel ajakava koostamisel oma rasedusest). Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:

  • naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
  • vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
  • koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Seega on tööandjana mõistlik enne puhkuste ajakava koostamist küsida töötajatelt, kellel on õigus nõuda puhkust endale sobival ajal, nende soove ja selgitada välja töötajad, kellel on õigus saada lisapuhkust (isapuhkus, lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus, õppepuhkus jne), ning märkida kõik need puhkused puhkuste ajakavasse.

Selleks et puhkuste ajakava koostamine oleks lihtsam, on võimalik töökorralduse reeglites sätestada, et töötajad peavad soovitavatest puhkuse aegadest (sh lapsepuhkus, õppepuhkus jne) teatama tööandjale iga aasta 31. jaanuariks ja tööandja arvestab töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Koostades puhkuste ajakava, kuhu on märgitud kõik seadusest tulenevad puhkused, väldite olukorda, kus töötajad saavad nõuda puhkust, teatades sellest 14 päeva ette. Kordan, et puhkuste ajakavasse märgitud puhkusi on võimalik muuta ainult mõlema poole nõusolekul.

Kui puhkust ei ole puhkuste ajakavasse märgitud ja töötajal on õigus puhkust saada, tuleb töötajale puhkust võimaldada. Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sel juhul hüvitab tööandja töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele õiguse teemal

Juristid ja advokaadid vastab lugejate küsimustele

  • Käskkirjaga ületunnitöö
    Käskkirjaga ületunnitöö

    Ettevõtte poolelioleva toodangu varud on kasvanud kuudega enneolematult suureks. Olukorra leevendamiseks korraldasime koosoleku, kus töötajaid teavitati, et meil on vajadus pooleliolevad tööd lõpetada ning sellega seoses on vaja teha ületunde. Pärast koosolekut koostasime käskkirja, et ära hoida edasine pooltoodete kuhjumine, mis takistab ka ettevõtte teiste tootmisüksuste tööd. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja tuleks tööle ja teeks tööandja korraldusel ületunde? Kas töötajal on õigus ületundide tegemisest keelduda? Kas tööandjal on õigus teha töötajale hoiatus käskkirjaga antud korralduse mittetäitmise tõttu?

  • Missugustele sissetulekutele laieneb kohtutäituri nõue?
    Missugustele sissetulekutele laieneb kohtutäituri nõue? Kas kohtutäituri nõue laieneb välislähetuse päevarahale?
  • Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus?
    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus? •    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?
  • Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral?
    Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral? Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.
  • Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest?
    Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest? 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes