Neljapäev, 22 Märts 2018 11:09

Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Piret Pallo, juhtivpartner
Piret Pallo, juhtivpartner Advokaadibüroo LMP

Olen tööandja ning sain mitu kirja kohtutäiturilt, mis on seotud töötaja sissetuleku arestimisega. Sain ka sunniraha hoiatuse. Arestimisaktis on kirjas, et sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär. Aga kui see on kuupalga alammääraga võrdne? Kuidas ma pean tegutsema, kui töötaja saab miinimumpalka? Kas tohib kinni pidada kohtutäituri nõutud summasid?  Töötaja on rahvusvaheline autojuht ja saab ka päevaraha. Kas päevaraha loetakse ka sissetulekuks?

Vastab Piret Pallo, Advokaadibüroo LMP: Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus tuleneb eelduslikult sellest, et Te ei ole kohtutäiturile andnud  teavet, mida olete kohustatud andma. See on sätestatud täitemenetluse seadustiku (edaspidi – TMS) § 26 lg s 2: "Kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda".

Ning TMS-i § 261 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse TMS-i §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule.

TMS-i § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Nimetatud paragrahvi on Riigikohus oma lahendi punktis 15 tsiviilasjas nr 3 2 1 62 15 tõlgendanud järgmiselt: "Seega tuleb ka TMS-i § 131 lg 2 kohaldamise korral vähemalt üldjuhul arvestada TMS-i §-s 132 arestimisele seatud piirangutega, sh jätta § 132 lg 1 alusel arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale."

Seega juhul kui töötaja palk vastab ühe kuu palga alammäärale ehk on sellega võrdne, seda arestida ei tohiks.

TMS-i § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loovustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

Seega loetakse töötaja päevaraha samuti töötasuks.

Antud juhul oleks kõige parem variant anda kohtutäiturile tema poolt nõutud informatsioon töötaja kohta, siis selgub eelduslikult ka edasine täitemenetluse käik.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele õiguse teemal

Juristid ja advokaadid vastab lugejate küsimustele

  • Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus?
    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus? •    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?
  • Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral?
    Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral? Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.
  • Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest?
    Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest? 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?
  • Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta?
    Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta? Kas sellisel juhul, kui tegevjuhil on sõlmitud juhatuse liikme leping kahes ettevõttes, võib üks neist lepingutest olla tasuta ehk siis  juhatuse liikmele tema tööülesannete täitmise eest tasu ei maksta?
  • Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust?
    Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust? Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes