Neljapäev, 22 November 2018 14:42

Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat
Keijo Lindeberg, vandeadvokaat Advokaadibüroo LINDEBERG
Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.

Kuidas tuleb sellisel juhul toimida kasutamata puhkuse hüvitisega? Kas see on vaja välja maksta 30 päeva jooksul töötaja lahkumisavalduse esitamisest ja lõpetada sel moel töösuhted? Või tohib hüvitise maksmisega oodata kuni töövaidluskomisjoni otsuse vastuvõtmiseni?

Vastab Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo LINDEBERG:
Töölepingu seaduse (edaspidi – TLS) § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemise korral kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

TLS-i § 95 lõike 3 kohaselt ei mõjuta töölepingu ülesütlemise põhjendamata jätmine töötaja poolt ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tuleneva kahju. Kui töötaja ütleb töölepingu üles etteteatamise tähtaega järgimata, lõpeb töösuhe kohe pärast seda, kui tööandja sai ülesütlemisavalduse (TLS-i selgitused). Töösuhte lõppemisel 15. oktoobril muutub kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitis sissenõutavaks ja kuulub väljamaksmisele.

TLS-i § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sellest lähtudes ei või tööandja kasutamata puhkuse kompensatsiooni kinni pidada, et tööandjale soodsa lahendi korral teha rahaliste nõuete tasaarveldus.

Lisainfo

1 kommentaar

  • Kommentaari link Neljapäev, 22 November 2018 21:36 lisas Erika

    Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu.
    Tundub, et siin lauses on väike kotermann sees ja peaks olema ....oktoobri esimese kahe nädala eest töötasu.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele õiguse teemal

Juristid ja advokaadid vastab lugejate küsimustele

  • Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus?
    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus? •    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?
  • Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral?
    Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral? Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.
  • Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest?
    Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest? 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?
  • Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta?
    Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta? Kas sellisel juhul, kui tegevjuhil on sõlmitud juhatuse liikme leping kahes ettevõttes, võib üks neist lepingutest olla tasuta ehk siis  juhatuse liikmele tema tööülesannete täitmise eest tasu ei maksta?
  • Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust?
    Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust? Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes