Õigus

Ajakirja tellijate tööõiguse, tsiviilõiguse ja äriõiguse teemal küsimustele vastavad: Emirlin Consult ÕB, Tanel Melk & Partners Law Firm, Crowe Horwath

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Ettevõttes kasutatakse tööaja summeeritud arvestust nelja kuu kaupa.
Esimene periood on jaanuarist aprillini. Töötaja on veebruaris tööl olnud 165 tundi, norm on 149 tundi.

Kas nende 16 tunni eest ei tule veebruaris töötasu üldse maksta, vaid vaadata tundide arvu perioodil jaanuar–aprill, ning kui need 16 tundi jäävadki ületundideks, kas siis tuleb tasustada kõik ületunnid aprillis?

Või maksame veebruaris nende tundide eest 100% ning 50% maksame juurde aprillis kui lisatasu ületundide eest? Ehk maksame veebruaris töötajale 165 töötunni eest ning arvestusperioodi lõpus vaatame, kas need 16 tundi jäävad ületundideks või mitte. Olenevalt sellest kompenseerime töötajale 50% (et tuleks 150% ületundide eest). Kuidas on õige?

Kas Suurbritannias registreeritud välisfirma Eesti filiaal peab esitama majandusaasta aruande äriregistrisse Eesti filiaali asukoha järgi ning kohalikule maksu- ja tolliametile?

Töötaja oli aasta jooksul palgata puhkusel 2-3 päeva kuus, ta oli esitanud avaldused palgata puhkuse saamiseks. Kas need puhkusepäevad tuleb arvestada kalendripäevade hulka keskmise puhkusetasu arvutamisel?


Töötaja sai koondamisteate 30 kalendripäeva enne koondamise päeva. 1. jaanuaril 2011 (03.01.2011) pidi töötaja saama kätte kõik dokumendid, aga ta on haiguslehel (ning jääb haiguslehele pikaks ajaks). Mida tuleb sellisel juhul teha? Mis on töösuhte lõpetamise lõplik kuupäev?

Kuidas peab ettevõte A saatma lähetusse töölepingu alusel töötavat isikut, kui tööd, mida töötajal tuleb teha, on vaja ettevõttel B oma klientide ees ülesannete täitmiseks. Lähetusraha maksab töötajale ettevõte A, kes saadab ta lähetusse. Mõlemas ettevõttes on juhatuse liikmeks samad inimesed, aga nagu ma aru saan, võivad juhatuse liikmed äri huvides lähetusse sõita nii ettevõttest A kui ka ettevõttest B?

Kas ettevõttel B tuleb ettevõttega A sõlmida lepingut tööjõu rendiks ning esitada arve? Kas rendiarve on võrdne lähetusraha summaga?

Asendustöötaja töötas terve kuu. Tegelikult töötatud tunnid olid novembris 165 tundi. Puhkepäevadeks saadeti ta kaheks päevaks koolitusele 2*8 = 16 tunniks. Tema tunnitasumäär on 50 krooni tunnis, kuu preemia on 1500 krooni.
Kuidas tuleb arvestada tema töötasu novembri eest?

1 variant
Novembri individuaalne norm on 176 töötundi (22 päeva*8 tundi). Firma kasutab neljakuulist summeritud arvestust, seepärast maksame normi järgi 176*50=8800 krooni pluss preemia täiskuu eest 1500 krooni. Kokku arvestame 8800+1500=10300 krooni.
Siis saame ümberarvestamisel 165 tundi (faktilised töötunnid) + 16 tundi (koolitus)= 181 tundi. Võrdleme seda novembri normiga, mis on 176 tundi, ja saame novembris 181-176 = 5 ületundi. Need 5 ületundi võib arvestada arvestusperiodi viimases kuus (desembris) või hüvitada vaba aja andmisega.

2 variant
Arvestame normi järgi 176 tundi*50 krooni tunnis = 8800 krooni + preemia 1500 krooni + koolitusel oleku aja eest 16 tundi*50 krooni tunnis = 800 krooni. Kokku saame 8800+1500+800=11100 krooni.

Võimalik, et on olemas ka kolmas variant.

1) Seoses eurole üleminekuga  ja vajadusega konverteerida aktsiaseltsi aktsiakapital vähendame aktsiakapitali suurust, millega kaasneb põhikirja muutus.
Kas see tehing peab olema notariaalselt kinnitatud?
2) Kas aktsiate kogus peab jääma samaks või võib teda muuta?
3) Samas soovime muuta aktsionäride koosseisu, nimelt tegu on perefirmaga ja üks pereliige, kes ei omanud siiani aktsiaid, soovib saada ka aktsionäriks. Kas on võimalik aktsiad ümber jagada?  Mis võimalused selleks on? Kas ainult kinkeleping?

Ettevõte esitas Äriregistrile aastaaruande, jättes kasum jagamata. Novembris võtsid omanikud vastu otsuse osa kasumist suunata dividendide väljamaksmisele. Kuidas see otsus õigesti vormistada?

 

Korteriühistu. Omanik (ema) suri 2009. aastal. Samal aastal pandi tütar vanglasse. 2010 aasta septembris vabanes vanglast poeg. Ükski neist ei võta enda peale kohustust maksta korteri eest ega taha vastu võtta pärandit, kuna riigilõiv olevat 5000 krooni (kas see on tõsi?). Mida saab korteriühistu ette võtta?

Töölepingu seaduse §5 lg.1 p5 näeb ette muu hulgas töötaja teavitamisest - töötasu arvestamise viis. Meie ettevõttes olemas töökorraldus reeglid. Kui täpselt peab olema reeglites kirjas " töötasu arvestamise viis" või mida sellega täpselt silmas peetud on? Kas lausa arvestamise valem nt. töötasu/ arvestuskuu normtöötunnid x arvestuskuul töötatud töötunnid?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes