Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit
Esmaspäev, 25 September 2017 17:01

Summeeritud tööaja arvestus Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Anni Raigna, nõustamistalituse juhataja
Anni Raigna, nõustamistalituse juhataja Tööinspektsioon
Läksin uude töökohta tööle ning sain töögraafiku. Graafikus olen tööl korrapäratult ning ka tööpäevad langevad nädalavahetustele. Töötunde tundub samuti palju olevat. Kas nii võib?

Vastab Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja: Kirjeldusest lähtuvalt eeldan, et asusite tööle summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.

Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üheks selliseks tingimuseks, milles tuleb saavutada kokkulepe, on tööaeg, mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu seadus eeldab, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).  Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses. Töölepingu seadus lubab pooltel kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg).

Summeeritud tööaja puhul ei ole töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ühtlane ehk töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Tööaja summeerimisel võivad graafikujärgsed tööpäevad langeda ka riigipühadele või nädalavahetusele. Kui riigipühadel töötamine tasustatakse 2-kordselt, siis nädalavahetusel töötamist täiendavalt ei hüvitata.

Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul (st 1, 2, 3 või 4 kuu lõpus selgub, kas töötajal tekkisid ületunnid või tekkisid alatunnid). Oluline on, et töötaja tööaeg kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Lisaks peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning iganädalane puhkeaeg (tööaja summeerimisel 36 tundi järjestikkust puhkeaega 7-päevases vahemikus).

Seega summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib päevade, nädalate ja kuude lõikes kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja, sest kokkulepitud töötundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi lõpuks. Nii võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast ning tööpäevad võivad langeda ka nädalavahetusele. Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused Tööinspektsiooni spetsialistidelt

Tööinspektsiooni spetsialistid vastavad lugejate küsimustele

  • Kuidas aidata kuulmispuudega töötajal võimalikult hästi uuel töökohal sisse elada?
    Kuidas aidata kuulmispuudega töötajal võimalikult hästi uuel töökohal sisse elada? Meie tootmisettevõttesse tuleb tööle uus töötaja, kellel on kuulmispuue. Millega peaksime töökeskkonnas arvestama, et töötajal oleks võimalikult lihtne sisse elada ning tööle asuda? Kas peaksime tegema mingisuguseid muutusi?
  • Kas tööandja hoiatust saab vaidlustada?
    Kas tööandja hoiatust saab vaidlustada?

    Olen ettevõttes töötanud kolm aastat. Siiamaani on töösuhe sujunud probleemideta. Paar kuud tagasi palusin tööandjal oma palka tõsta. Tööandja keeldus ning meil tekkis väike sõnavahetus. Peale läbirääkimiste luhtumist sain tööandjalt kirjaliku hoiatuse, et ma ei ole töökohustusi täitnud piisavalt hoolsalt. Suuliselt anti mulle teada, et minu töösuhet soovitakse üles öelda. Ma leian, et ma olen oma tööülesandeid täitnud sama suure hoolega nagu varem ning ei ole töökohustusi rikkunud. Mida ma peaksin selles olukorras tegema? Kas ma saan vaidlustada tööandja hoiatust?

  • Kes vastutab ehitusplatsil juhtunud tööõnnetuse korral?
    Kes vastutab ehitusplatsil juhtunud tööõnnetuse korral? Minu ettevõte on ühel ehitusel peatöövõtja. Peatöövõtjana pean määrama ehitusplatsile tööde tegemise ajaks koordinaatori, kes peab korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust, regulaarseid üldkontrolle ning jälgima, et kõigil oleksid ohule vastavad isikukaitsevahendid. Kui nüüd koordinaator oma kohustust ei täida, kes siis vastutab alltöövõtja töötaja tööõnnetuse korral?
  • Kas töökeskkonnaspetsialist peab läbima koolituse?
    Kas töökeskkonnaspetsialist peab läbima koolituse? Tööandja pakkus välja, et võiksin hakata ettevõttes töökeskkonnaspetsialistiks. Tegelen praegu personalitööga ega ole varasemalt töökeskkonna tegevusega sel viisil kokku puutunud. Kui ma olen nõus töökeskkonnaspetsialistiks hakkama, kas sellisel juhul peaks tööandja mulle koolitust võimaldama ja kui, siis millises mahus?
  • Kuidas hoida silmi arvutiga töötamisel?
    Kuidas hoida silmi arvutiga töötamisel? Mind määrati meie ettevõtte töökeskkonna spetsialistiks. Muu hulgas on mu ülesanne võtta tarvitusele abinõud, vähendamaks töökeskkonna ohutegurite mõju. Tervisekontrollis on mitmel töötajal tuvastatud nägemise halvenemine ning oleme hankinud töötajatele kuvariga tööks ette nähtud prillid. See on aga tegelemine tagajärgedega. Mida tuleks teha, et ennetada silmanägemise halvenemist?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes