Esmaspäev, 25 September 2017 17:01

Summeeritud tööaja arvestus Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Anni Raigna, nõustamistalituse juhataja
Anni Raigna, nõustamistalituse juhataja Tööinspektsioon
Läksin uude töökohta tööle ning sain töögraafiku. Graafikus olen tööl korrapäratult ning ka tööpäevad langevad nädalavahetustele. Töötunde tundub samuti palju olevat. Kas nii võib?

Vastab Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja: Kirjeldusest lähtuvalt eeldan, et asusite tööle summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.

Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üheks selliseks tingimuseks, milles tuleb saavutada kokkulepe, on tööaeg, mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu seadus eeldab, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).  Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses. Töölepingu seadus lubab pooltel kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg).

Summeeritud tööaja puhul ei ole töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ühtlane ehk töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Tööaja summeerimisel võivad graafikujärgsed tööpäevad langeda ka riigipühadele või nädalavahetusele. Kui riigipühadel töötamine tasustatakse 2-kordselt, siis nädalavahetusel töötamist täiendavalt ei hüvitata.

Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul (st 1, 2, 3 või 4 kuu lõpus selgub, kas töötajal tekkisid ületunnid või tekkisid alatunnid). Oluline on, et töötaja tööaeg kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Lisaks peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning iganädalane puhkeaeg (tööaja summeerimisel 36 tundi järjestikkust puhkeaega 7-päevases vahemikus).

Seega summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib päevade, nädalate ja kuude lõikes kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja, sest kokkulepitud töötundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi lõpuks. Nii võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast ning tööpäevad võivad langeda ka nädalavahetusele. Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused Tööinspektsiooni spetsialistidelt

Tööinspektsiooni spetsialistid vastavad lugejate küsimustele

  • Kas töölepingu puudumise tõttu võin töölt päevapealt lahkuda?
    Kas töölepingu puudumise tõttu võin töölt päevapealt lahkuda? Läksin tööle ettevõttesse, kus töötan autojuhina. Olen töötanud peaaegu kolm nädalat, kuid tööandja ei anna mulle töölepingut. Leian, et tegemist on raske rikkumisega. Kas ma võin ettevõttest lahkuda päeva pealt?
  • Kas ehitusplatsil peab olema pesemisvõimalus?
    Kas ehitusplatsil peab olema pesemisvõimalus?

    Töötan ehitusobjektil. Meil pole aga mingeid pesemistingimusi ja ka joogivee saamiseks tuleb sõita poodi. Kas selline olukord on lubatud või on seadused, mis sellist olukorda reguleerivad?  

  • Kas tervislikel põhjustel kirjutatud lahkumisavaldus annab töötajale õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist?
    Kas tervislikel põhjustel kirjutatud lahkumisavaldus annab töötajale õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist?

    Töötan kaupluses, kus on igapäevaselt tarvis tõsta raskusi. Mul on pidevad seljavalud ja raskuste tõstmine teeb olukorra üha halvemaks. Arst on öelnud, et ma peaksin leidma töö, mis ei sisalda raskuste tõstmist. Tööandja palus mul seepeale kirjutada lahkumisavalduse, kuid kuna uut tööd ei ole silmapiiril, siis ma muretsen, kas töötaja kirjutatud lahkumisavaldus annab mulle õiguse taotleda Töötukassast töötuskindlustushüvitist. Minu küsimus on, kas pean ise kirjutama avalduse töölt lahkumiseks või lõpetab minuga töölepingu tööandja?

  • Kas suvel õues töötades tuleb kanda kõiki isikukaitsevahendeid?
    Kas suvel õues töötades tuleb kanda kõiki isikukaitsevahendeid?

    Töötan niitjana ja tööandja nõuab, et kannaksin praegu suvel soojal ajal kõiki ettenähtud tööriideid ja kaitsevahendeid. Selliselt on aga jube palav töötada. Kas ma pean ikka suvel sooja ja päikselise ilmaga kogu varustust kandma?

  • Mis seadus reguleerib kemikaalide leviku välistamist töökohal?
    Mis seadus reguleerib kemikaalide leviku välistamist töökohal? Töötan sellises ettevõttes, kus valmistatakse mööblit ja mõni tööoperatsioon näeb ette kemikaalide kasutamist. Kemikaalide kasutamise kohad on varustatud kohtäratõmbega, kuid töökoht ei asu eraldatud ruumis. Kuigi kohtäratõmme töötab, ei välista see kemikaalide levikut ka teistele töökohtadele. Selline kontakt kemikaalidega võib halvasti mõjuda teiste läheduses töötavate töötajate tervisele, kes on kemikaalide mõjuväljas. Nendele ei ole väljastatud ka isikukaitsevahendeid. Kas on võimalik mingi seaduse või määruse kaudu juhtida tööandja tähelepanu sellele, kuidas oleks võimalik välistada kemikaalide levik teistele töökohtadele.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes