"Kuigi oleme veendunud, et Tallinna linn satub müügimaksu kogudes vastuollu põhiseaduse, Euroopa Nõukogu aktsiisidirektiivi ning Euroopa Nõukogu käibemaksu käsitleva direktiiviga, soovitame maksu rangete sanktsioonide ohu tõttu ära maksta. See ei välista ebaseaduslikult nõutud maksu tagastamise taotlemist," kirjutavad advokaadid Äripäevas ilmunud arvamusloos.

Müügimaksu peab maksma isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust ning on registreeritud majandustegevuse registris. Lisaks peab tema tegevuskoht olema majandustegevuse registri andmetel Tallinna linna territooriumil ning ta peab tegelema jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas.

Advokaadibüroo soovitab kõigil ettevõtjatel kontrollida oma võimalikku maksukohuslase staatust kõigepealt majandustegevuse registris.

Adovkaadibüroo märkis, et ka hulgimüüjana registreeritud ettevõte peab müügimaksu deklareerima, kui ettevõtja müüb kaupa vahel ka tarbijatele ehk tegeleb ka jaekaubandusega. Registris ehitajana registreeritud ettevõtja peab müügimaksu deklareerima, kui ta oma tegevuse käigus remondib vahel ka vallasasju. Reisibüroo peab müügimaksu deklareerima, juhul kui müüb ka teenuseid, mille sisu on kohapealseks tarbimiseks serveeritud toit ehk tegeleb toitlustusega.

Maksuobjekt on maksukohustuslase müüdud kaup või teenus seoses jaekaubanduse, toitlustuse või teenindusega, kui seda müüakse Tallinna linna territooriumil asuvast tegevuskohast füüsilisele isikule.

Praktikas valitseb advokaatide selgitusel suur segadus, millistele kaupadele ja teenustele maks kohaldub ning kuidas ettevõtjad peaksid maksu mittekohaldumist dokumenteerima. "On oht, et maksuhaldur vaatab maksukohustuslase kogu müügikäivet potentsiaalse maksuobjektina ning maksukohustuslane peab suutma tõendama, millises osas müügimaks käibele ikkagi ei kohaldu."

Probleemne on Soraineni büroo hinnangul müügi eristamine füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele, kuna ka juriidilist isikute esindajad on füüsilised isikud. Müüjal on sisuliselt võimatu eristada füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) ettevõtluse ja muuks tarbeks müüdud kaupu või teenuseid. Kui mõnel puhul võiks lahenduseks olla ostja avaldusele tuginemine, siis näiteks automaatide kaudu müüdud kauba puhul, näiteks automaattanklates on see võimatu.

Keeruline võib olla ka eri tegevuskohtade müügi eristamine. Seda eriti juhul, kui müügi toimumiseks tehakse toiminguid eri tegevuspunktides üle Eesti, märkisid advokaadid.

Maksuhalduri ehk Tallinna linna selgitused on advokaatide sõnul kohati segadust juurde tekitanud. Näiteks on määruse kohaselt maksu alt vabastatud e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused. Kuid oma selgitustes sisustab maksuhaldur e-kaubanduse mõistet teistmoodi kui määruses kirjas. Nimelt on maksuhaldur selgitanud, et erinevalt müügimaksu määruses kirjutatust ei loeta e-kaubanduseks e-posti vahendusel tehtud tehinguid. Nii on suur osa e-kaubandusest maksuhalduri selgituste kohaselt ja erinevalt müügimaksu määruses sätestatust siiski müügimaksuga maksustatav.

Müügimaks hakkas Tallinnas kehtima juuni algusest. Maksu deklareerimise ja maksmise esimene tähtaeg saabus teisipäeval.

BNS