Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit
Reede, 30 Oktoober 2015 12:03

Muudatused tulumaksuseaduses alates 01.01.2016

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Maksu- ja tolliamet avaldas oma koduleheküljel tulumaksuseaduse muudatused, mis jõustuvad 2016. aastal.

Alates 01.01.2016 jõustuvad tulumaksuseaduse (TuMS) muudatused on avaldatud järgmistes õigusaktides:

Tulumaksuseaduse muudatused

  •  § 13 lg 3 punkt 1 suurendab maksuvaba välislähetuse päevaraha seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kõrgendatud määras (kuni 50 eurot) võib päevaraha maksuvabalt maksta iga välislähetuse 15 esimese päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15 päeva eest kalendrikuus. Ülejäänud välislähetuses viibitud päevade eest võib päevaraha maksuvabalt maksta seni kehtinud määras (kuni 32 eurot). Vaadake lähemalt näiteid välislähetuse päevaraha maksmise kohta. Kulude hüvitiste ja päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
  •  § 16 lõige 1 annab loetelu tuludest, mis on renditulu TuMSi tähenduses. Need on:
  1.  üür
  2.  rent
  3.  hoonestusõiguse seadmise tasu
  4.  reaalkoormatise talumise tasu
  5.  seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu.

Seega on renditulu igasugune tasu, mis saadakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõttes eseme (esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks) kasutamise või kasutamise piirangu talumise eest sõltumata selle tasu saamise õiguslikust alusest ja vormist. Ainsaks erandiks on asjaõigusseaduse § 1582 alusel avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest saadud tasu maamaksu ulatuses, mis on TuMS § 19 lõike 3 punkti 15 alusel tulumaksuvaba.

Muudatusena täpsustab § 16 lõike 1 teine lause, et renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale.

VÕS § 292 lõige 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Seega ei kuulu renditulu hulka sellist liiki kõrvalkulud ja koormised, mille osas võimaldab võlaõigusseadus kokku leppida, et need kannab üürisuhte ajal üürnik (nt korteri üürimisel on kõrvalkuludeks kommunaalmaksed, kuid kõrvalkuluks ei ole üüritud korteri laenumakse).

  • § 16 lõike 3 alusel maksustatakse tulumaksuga tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest. Muudatusega on mõiste „sisseseade“ asendatud mõistega „seade“. Mõiste „sisseseade“ pärines varasemate,  maksulepingute tõlgetest, kus ingliskeelne sõna „equipment“ oli tõlgitud „sisseseadeks“. Rahvusvahelises maksuõiguses on sõnal „equipment“ laiem tähendus, hõlmates lisaks tootmisruumidesse paigaldatud seadmetele (nt tööpinkidele) muuhulgas ka ettevõtluses kasutatavaid transpordivahendeid, konteinereid ja vaguneid. Muudatus ajakohastab TuMS teksti ja võtab kasutusele täpsema ja laiema mõiste.
  • § 23 sätestab maksuvaba tulu suurendamise 205 euroni kuus järgmise nelja aasta jooksul:
  1. 2040 euroni (170 eurot kuus) 2016. aastal
  2. 2160 euroni (180 eurot kuus) 2017. aastal
  3. 2280 euroni (190 eurot kuus) 2018. aastal
  4. 2460 euroni (205 eurot kuus) alates 2019. aastast

Maksuvaba tulu suurendamine mõjutab lisaks residentidele ka TuMS §-s 311 nimetatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendist füüsilisi isikuid, kes saavad mingi osa oma maksustatavast tulust Eestis. Neil mitteresidentidel on õigus kasutada oma Eestist saadud tulu puhul maksuvaba tulu proportsionaalselt Eesti tulu osakaaluga oma maksustamisperioodi kogutulus.

  •  § 231 fikseerib laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määra 2015. aastal kehtivale tasemele 1848 eurot (154 eurot kuus) teise ja iga järgneva kuni 17 aasta vanuse lapse eest. Kui laps on maksustamisperioodil ka ise tulu teeninud, saab lapsevanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik kasutada täiendavat maksuvaba tulu juhul, kui lapse maksustatav tulu on 1848 eurost väiksem. Kui laps on näiteks 2016. aastal suvevaheajal töötades teeninud 300 eurot, siis jääb lapsevanemale õigus arvata enda maksustatavast tulust maha 1548 eurot (1848 – 300).

Muudatus ei mõjuta lapse enda tulu maksustamist, mille osas kehtib TuMS §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu suurendamise graafik.

  •  § 233 suurendab pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2640 eurolt 2700 euroni aastas (225 eurot kuus). Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga (170 + 225 = 395 eurot) kindlustab see keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2016. aastal.
  •  § 25 lõike 2 sõnastus muutus seoses 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikuga (TuMS § 25 lg 2 jõustus 01.07.2015). Muudatuse kohaselt loetakse soetamiseks ka ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogiliste ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. Ehitamise mõiste annab ehitusseadustiku § 4.
  • § 26 lg 2 ja lg 21 muutuvad seoses 1. juulil 2015 jõustunud täiskasvanute koolituse seadusega. Uus lõige 21 kaotab täiskasvanute huvikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustuse. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu saab koolituskuluna käsitada juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune. Tasemekoolitusega seotud kulude, samuti noorte huvikoolitusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.

Lõike 2 kohaselt on koolituskuludeks

  •  riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses
  •  avalik-õiguslikus ülikoolis
  •  erakoolis, millel on asjakohase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, ning
  • eelloetletud samaväärses välismaa õppeasutuses

õppimise või nende õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Kuna täiskasvanute koolituse seadus ei kohusta täiskasvanute täienduskoolitusasutusi igale üksikule õppekavale luba taotlema, vaid täienduskoolitusasutus esitab majandustegevusteate, kus märgib ära, millistes valdkondades koolitust läbi viiakse, siis uue lõike 21 alusel saab õppija seoses täienduskoolitusega tulumaksusoodustust kasutada juhul,

  • kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või ta on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks ning
  • kui õppija osales vaid kutse-, ameti- või erialaste kompetentside omandamiseks kavandatud koolitusel, mille õppekavas on ära näidatud seotus konkreetse kutsestandardiga või tasemeõppe õppekavaga (osa, aine või moodul) või mille eesmärk on keeleõpe.

Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Kui mootorsõiduki koolitus on vajalik tööalaselt või seoses ettevõtlusega, siis tööandja saab oma töötajate või füüsilisest isikust ettevõtja enda koolitamiseks teha selliseid kulusid jätkuvalt maksuvabalt, kajastades neid kuludes.

Täienduskoolitusasutus võib edaspidi Maksu- ja Tolliametile esitada vaid nendel õppekavadel õppinute andmed, kus on seos kutsestandardiga või tasemeõppe õppekavaga. Õppekavad peavad olema avalikult kättesaadavad asutuse kodulehel.

EHISes registreeritud huvikool võib edaspidi Maksu- ja Tolliametile esitada vaid nende õppijate andmed, kes koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril olid alla 18aastased.

  • § 27 lõige 3 kaotab kehtivuse ja sellega kaob eraldi 5%-line piirmäär kingituste ja annetuste mahaarvamisel füüsilise isiku tulust. Muudatus võrdsustab kingitused ja annetused koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamistega, millele kohalduvad ainult üldised piirmäärad (50% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot).
  • § 282 lõike 1 muudatus vähendab residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusumma 1920 eurolt (2015. aastal) 1200 eurole (alates 2016. aastast). Muudatus puudutab eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste tulust maha arvamise õigust. Uus piirmäär kohaldub alates 2016. aastast tasutavatele eluasemelaenu intressidele ja muudele mahaarvatavatele kuludele. Ühise tuludeklaratsiooni esitavad abikaasad saavad mahaarvamisi kasutada kahekordses piirmäära summas ehk 2400 euro ulatuses.

Piirmäära vähendamine võib mõjutada ka TuMS § 311 lõikes 2 nimetatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendist füüsilisi isikuid, kes saavad vähemalt 75% oma aastasest maksustatavast tulust Eestis, kuna neil on õigus teha mahaarvamisi proportsionaalselt Eesti tulu osakaaluga oma maksustamisperioodi kogutulus.

  •  § 29 lg 6 punkt 1 kaotab kehtivuse, kuna Eestis asuvad kinnisasjad on kantud registrisse ning kinnisasja kasutada andmisest saadud renditulu maksustatakse edaspidi TuMS § 29 lg 6 punkti 2 alusel.
  •  § 29 lg 6 punkti 2 sõnastuse muudatus tuleneb TuMS § 16 lõike 1 muutmisest. Muudatuse tulemusena  maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi saadud renditulu ja litsentsitasud (§ 16), kui:
  1. renditulu saadakse esemelt, mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse, või
  2. litsentsitasu (nimetatud § 16 lõikes 2 ja 3) maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.
  • § 31 lõike 1 punkti 7 muudatus sätestab residentide ja mitteresidentide lähetustega seotud kulude ning päevaraha maksustamise ühte moodi kõikide lähetuse liikide puhul (TuMS § 13 lg 3 punktid 1–14).
  • § 313 sõnastuse muudatus tuleneb TuMS § 16 lõike 1 muutmisest. Muudatuse tulemusena maksustatakse tulumaksuga lepingulise investeerimisfondi renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmelisusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest.
  • § 391 võimaldab eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (TuMS § 16 lõige 1) üürimisega seotud kulude katteks tuludeklaratsioonis maha arvata 20%. Mahaarvamisi saavad teha residendist füüsilised isikud, mitteresidendid ja lepingulised investeerimisfondid. Mahaarvamisi ei saa teha füüsilisest isikust ettevõtjad, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike. Uue sätte juures on oluline arvestada, et:
  1.  mahaarvamisi saab teha ainult eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist. Eluruumi üürilepingu mõiste sisustamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse paragrahvidest, mis reguleerivad sellist tüüpi lepingut (nt §-d 273–275), eluruumi mõiste sisustamisel võlaõigusseaduse § 272 lõikest 2 ja üüri mõiste sisustamisel võlaõigusseaduse §-st 271. Seega on oluline lepingu ja tulu liik ning mahaarvamisi saab teha ainult tasust, mida saadakse eluruumi üürilepingu alusel.
  2.  mahaarvamine toimub tuludeklaratsioonis, mistõttu ei ole seda võimalik kasutada tuludeklaratsiooni esitamata
  3.  mahaarvamine tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. Seega mahaarvamine ei sõltu reaalsetest kulutustest ning katab ka eluruumi amortisatsiooni komponenti.
  4. mahaarvamisel puudub summaline ülempiir

Kõigil muudel juhtudel (see tähendab eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist erineva TuMS § 16 lõike 1 mõistes renditulu puhul) puudub õigus teha renditulust ükskõik milliseid mahaarvamisi seni, kuni isik ei registreeri end füüsilisest isikust ettevõtjaks ning ei käsitle renditulu oma ettevõtlustuluna.

  •  § 40 lõike 5 muudatus kohustab töölepingu seaduse tähenduses tööandjat ja avaliku teenistuse seaduse tähenduses ametiasutust, kes on ühtlasi TuMS tähenduses tulumaksu kinnipidaja, esitama maksudeklaratsiooni vorm TSD ka siis, kui töötajale või ametnikule väljamakseid ei tehta. Sellisel juhul näidatakse TSD lisal 1 vaid töötaja või ametniku tööaja määr. Muudatus tuleneb tööturuteenuste ja -toetuste seadusega sätestatud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse tingimustest, mille kohaselt võetakse tagasimakse määramisel arvesse vaid kalendrikuud, mil tööd tegev isik töötas või oli teenistuses täistööajaga. Tööaja määra nõude täitmise kontrollimisel võetakse aluseks tööandjate deklareeritud andmed TSD lisal 1.

Muudatus puudutab ainult neid juhtumeid, mil väljamakset ei tehta töötajatele või ametnikele, kelle töötamine ei ole töötamise registri (TÖR) andmetel peatatud. MKS § 251 lõige 3 punkti 5 kohaselt loetakse TÖRi tähenduses töötamise peatumiseks tööd tegeva isiku viibimist lapsehoolduspuhkusel, aja- ja asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel. Seega ei pea tööandja TSD-l töötajat või ametnikku deklareerima juhtudel, kui töötaja või ametnik on pikemalt tööst eemal.

  • § 41 punktide 7 ja 71 muudatused tulenevad TuMS § 16 lõike 1, § 29 lg 6 punkti 2 ja § 313 muutmisest ning § 29 lg 6 punkti 1 kehtetuks tunnistamisest. Sarnaselt TuMS §-ga 313 muutub veidi maksuobjekt, mille puhul tulumaksu kinnipidamist rakendatakse.

Oluline on, et TuMS § 41 punktide 7 ja 71 alusel peetakse tulumaks kinni üüritulu väljamaksetelt TuMS §-s 391 sätestatud mahaarvamisi arvesse võtmata, sest TuMS §-s 391 tingimuste täitmise eest saab vastutada vaid üüri saaja ise. Seetõttu ei rakendata eluruumi üürilt 20% mahaarvamist tulumaksu kinnipidamisel, vaid rakendatakse üüritulu saaja tuludeklaratsioonis.

  •  § 44 uue lõike 14 kohaselt peab residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitama tuludeklaratsioonis renditulu saamist või mittesaamist. Muudatuse eesmärk on suurendada eluruumide üüritulu deklareerimist. Oluline on, et
  1. kinnitus tuleb anda vaid juhul, kui füüsilisel isikul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus. Kui tuludeklaratsiooni esitamise kohustus puudub (TuMS § 44 lõiked 6 ja 61), siis ei pea isik tuludeklaratsiooni esitama ainult kinnituse pärast.
  2. kuigi kinnituse andmise kohustuse tekkimise alused on piiratud kinnisvaraga, siis kinnitus tuleb anda igasuguse TuMS § 16 lõike 1 mõistes renditulu saamise või mittesaamise kohta. Renditulu saamisel tuleb see deklareerida, renditulu mittesaamisel tuleb anda kinnitus, mille sisu ja vorm kehtestatakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormiga.
  • § 48 lg 4 punkt 4 kaotab kehtivuse. Muudatuse tulemusena ei käsitleta enam välislähetusega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära erisoodustusena. Kuna mõlemal juhul on sisuliselt tegemist töötajale töö eest makstava tasuga, siis tuleb edaspidi tööandjal lähetusega soetud kulude hüvitamisel või välislähetuse päevaraha maksmisel maksuvaba piirmäära ületav osa deklareerida ja maksustada sarnaselt palgatulule.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Maksud viimased materjaalid

Sellest osast leiate te kasulikke materjale raamatupidamisarvestuse teemal. Siin esitatud artiklid ja juhendid on koostatud audiitorite, maksukonsultantide ja teiste spetsialistide poolt.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Maksumuudatused 2018
    Maksumuudatused 2018 Alates 1.01.2018 jõustub terve rida maksumuudatusi. Tulumaksuvaba tulu suureneb seniselt 180 eurolt kuus 500 eurole kuus, samuti muudetakse dividendide maksustamist ning laenutehinguid võib teatud asjaoludel ümber klassifitseerida varjatud kasumieraldiseks. Väiksemamahulisi muudatusi on maksukorralduse seaduses ja käibemaksuseaduses.
  • Euroopa Liidus kaotatakse väikesaadetiste käibemaksuvabastus
    Detsembri alguses võttis Euroopa Liidu (EL) Nõukogu vastu õigusnormid, millega muudetakse veebikaubanduses käibemaksu kogumise ja tasumise korda. Muu hulgas kaotatakse käibemaksuvabastus Euroopa Liitu imporditavatele kaupadele, mis on pärit kolmandatest riikidest ja mille hind jääb alla 22 euro, kirjutab kaubanduskoda.
  • Mida on vaja teada III samba ja tulumaksu seadusemuudatuse kohta?
    Mida on vaja teada III samba ja tulumaksu seadusemuudatuse kohta? Uuest aastast hakkab kehtima tulumaksu seadusemuudatus, mis ei muuda küll III samba üldiseid maksundusreegleid, kuid on tekitanud küsimusi sisse- ja väljamaksete maksustamise kohta. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuht Jaanika Reinmann toob välja viis olulist aspekti, mida tähele panna III samba maksustamise kohta.
  • Muutub firmaautode eratarbimise maksustamine
    Alates 2018. esimesest jaanuarist muutub firmaautode erakasutuse maksustamise kord. Sõidupäevikute pidamise nõue kaob.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes