12.02.2018 Esmaspäev

Metsatehingute teatise esitamine

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kõik raieõigust ja/või metsamaterjali müünud ning ostnud füüsilised ja juriidilised isikud peavad esitama maksu- ja tolliametile raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatise.

Alates 2017. aasta septembrist tuleb raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis esitada kord aastas, senise kvartaliaruande asemel.

Teatis tuleb esitada tehingu sooritamise aastale järgneva aasta 10. jaanuariks.

Seega tuleb 2017. aasta kolmanda ja neljanda kvartali andmed müügi- ja ostutehingute kohta esitada 2018. aasta 10. jaanuariks. Kui olete kolmanda kvartali andmed juba esitanud, siis neid uuesti esitama ei pea.

Kuidas metsatehingute teatist esitada

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatist saab esitada kas e-maksuametis/e-tollis või pabervormil.

Teatise esitamine e-maksuametis/e-tollis

Teatise esitamiseks e-maksuametis/e-tollis on kaks võimalust.

  1. Elektroonilise vormi täitmine, mis on lihtsaim viis üksikute ostu- või müügitehingute deklareerimiseks.
     
  2. XML-formaadis andmetega faili laadimine, mida soovitame kasutada ettevõtetel, kellel on raamatupidamisprogrammist XML-faili moodustamise võimalus.


Teatise esitamine pabervormil

Kui soovite teatise esitada paberil, siis vormi saate küsida meie teenindusbüroodest või välja printida siit:

Teatise täitmisel on abiks „Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatise täitmise juhend".
Pange tähele, et iga tehing tuleb kajastada eraldi real ning kogused ja summad kirjutada täisarvudena, s.t ilma komakohtadeta.

Küsimused ja vastused

 1. Oleme ostnud metsamaterjali Rootsi juridilistelt isikutelt. Probleem on nende tehingute andmete edastamine läbi e-maksuameti/e-tolli elektrooniliselt XML-faili kasutades. Faili laadimisels e-maksuametis/e-tollis saame veateate, et Rootsi ettevõtte registrikood ei ole õige ning faili laadimine katkestatakse. Milles võib olla probleem ja kuidas seda lahendada?

Puidu ostu välisriikidest (nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest) ei pea raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingu teatises deklareerima.
Puidu müük Eestist välisriiki tuleb deklareerida. XML-faili edukaks laadimiseks e-maksuametisse/e-tolli on vaja failist eemaldada ostutehingud välisriikidest.

2. Kas raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatises tuleb näidata ka eraisikutele või firmale müüdud kütte- ja kaminapuud?

Metsaseaduse kohaselt on metsamaterjal langetatud puu ja puutüvi, puutüve järkamisel saadud tüveosa ning raidmed. Kuna kaminapuud ja ka ahjupuud on lõhutud, s.t töödeldud, ei pea neid teatisel deklareerima, kuna ei mahu mõiste „metsamaterjal" alla (metsaseaduse § 28 lg 2).

3. Kuidas toimub metsateatise esitamine juhul, kui võõrandajaks on eraisik, kes ei ole kohustatud arveid esitama?

Arve puudumisel märgitakse teatisele dokumendi lahtrisse kirjaliku lepingu või akti number.

Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja peab seda kontrollima (metsaseaduse § 37 lg 1).

Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti (metsaseaduse § 37 lg 8).

4. Palun selgitage tehingute kajastamist teatistel nende näidete abil.

Näide 1

Firma sõlmib metsaomanikuga A (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2015.
Lepingu tingimused: metsamaterjali hinnanguline kogus – 300 tm ja esmase makse suurus – 12 600 eurot (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 12 600 eurot.
Juunis raiutakse 100 tm. Firma kannab oma raamatupidamises raieõiguste varudest kuludesse 8000 eurot, võõrandajale raha juurde ei maksta.
Juulis raie lõpetatakse. Kogu väljatulekuks saadakse 320 tm ja ostetud raieõiguse kogumaksumuseks 18 880 eurot. Võõrandaja esitab teise arve summas 6280 eurot.
I kvartalis 2015 deklareerib omanik A raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.
III kvartalis 2015 deklareerib omanik A raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 6280 eurot ja 20 tm.

Näide 2
Firma sõlmib metsaomanikuga B (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2015.
Lepingu tingimused: hinnanguline kogus on 300 tm ja esmase makse suurus on 12 600 eurot (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 12 600 eurot.
Juunis raiutakse 100 tm. Firma kannab oma raamatupidamises raieõiguste varudest kuludesse 6000 eurot, võõrandajale raha juurde ei maksta.
Juulis raie lõpetatakse, kogu väljatulekuks saadakse 220 tm ja ostetud raieõiguse kogumaksumuseks 11 000 eurot. Võõrandaja esitab kreeditarve summas 1600 eurot.
Näites 2 on tegemist olukorraga, kus esialgu makstakse rohkem nii, et hiljem, saades teada kogu raiutava metsa koguse, esitatakse kreeditarve.
S.t makstud on enam, kui tegelikult puitu saadi.
I kvartalis 2015 deklareerib omanik B raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.
III kvartalis 2015 deklareerib omanik raieõiguse müüki ja firma raieõiguse ostu kreeditarvega -1600 eurot (s.t saab arveid esitada ka miinusmärgiga) ja -80 tm.

Näide 3
Firma sõlmib omanikuga C (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2015.
Lepingu tingimused: metsamaterjali hinnanguline kogus on 300 tm ja esmase makse suurus on 12 600 eurot (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 12 600 eurot.
22.03.2016, lepingu tähtaja saabumisel, ei ole firma aga suutnud objektiivsetel põhjustel töid alustada ja võõrandaja ostab raieõiguse tagasi, krediteerides eelmise arve. 
I kvartalis 2015 deklareerib omanik C raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.
I kvartalis 2016 deklareerib omanik C raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu kreeditarvega (s.t miinusmärgiga)
12 600 eurot ja 300 tm.

Kui kreeditarve asemel vormistatakse tagasimüük, siis:
I kvartalis 2016 deklareerib firma raieõiguse müüki ja omanik C vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.

5. Kas raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutegingu teatises peab kajastama ka ostutehingud kolmandatest riikidest?

Raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingu teatises ei pea kajastama ostutehingud kolmandatest riikidest ega ka Euroopa Liidu riikidest.

6. Ostsin aasta jooksul 15 tm metsamaterjali. Kas ma pean esitama maksu- ja tolliametile raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatise?

Raieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja ei pea teatist esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas (metsaseaduse § 38 lg 1).

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference