Kuldkogu

Documentide nÀidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja
 
e magazine titul 29
PARTNERID

 

TOIMETUSELT
Iga kaupmees on kimpus sellega, et kaubad riknevad, neid varastatakse vÔi lÔhutakse. MÔnikord on tegu klientide vÔi töötajate pahatahtliku tegevusega, ent paljudel juhtudel tuleb kaupmehel vÔtta kadusid paratamatusena. Ei saa ju vÀga tÀpselt ennustada, kui palju pÀeva jooksul mÔnda kaupa ostetakse. Kui realiseerimiskuupÀev juba kÀes, on kaup tahes-tahtmata riknenud.

VĂ€rskes Plussis kirjutab vandeaudiitor Maire Otsus-Carpenter, kuidas riknenud vĂ”i kadunud kaupa raamatupidamises kajastada. Audiitor toob vĂ€lja lihtsa pĂ”himĂ”tte – kui kaupa ei ole, ei saa seda varana kajastada ja see tuleb kanda kuludesse.
Kui kulud on kindlaks tehtud, saab sĂŒĂŒdlast otsima hakata ning temalt kahju sisse nĂ”uda. Siin peab muidugi arvestama, et nĂ”ude esitamine ei tĂ€henda
kaugeltki seda, et kahju ka korvatakse. Seega tuleb hinnata, kui tĂ”enĂ€oline see ĂŒldse on, et sĂŒĂŒdlaselt kahjutasu kĂ€tte saada Ă”nnestub.

Teine teema, millest vĂ€rskes Plussis lugeda saab, on vastutustundlik ettevĂ”tlus. Esmapilgul tundub see sĂ”napaar isegi veidi kohatu – on ju ettevĂ”tluse ĂŒks ja ainus eesmĂ€rk omanikele kasumit teenida. Siiski selgub, et vastutustundlikult kĂ€ituv ettevĂ”te ei lĂ€he oma tegevusega sugugi Ă€rihuvidega vastuollu. Kui ettevĂ”ttes on nĂ€iteks pĂ”himĂ”te, et looduse sÀÀstmise huvides prinditakse dokumente vĂ”imalikult vĂ€he, on sellel ka teine eesmĂ€rk – printeri tahma ja paberi pealt hoitakse lihtsalt kokku. Loomulikult parandab vastutustundlik kĂ€itumine ettevĂ”tte mainet, mis kajastub ka kasuminumbrites.

Anname ĂŒlevaate ka vĂ€rsketest seadusemuudatustest ning spetsialistid vastavad meie lugejate kĂŒsimustele.


Kasulikku lugemist!

 

Vihje
     - kĂ€ttesaadav kĂ”ikidele lugejatele
     - ainult ajakirja tellijatele
 
 

 

 

ASJATUNDJA LUUBI ALL
Vastutustundlik ettevÔtlus annab konkurentsieelise SÔidujagamine kui uue pÔlvkonna Àri

Riknenud kaup kantakse kuludesse

keijo lindberg bw

Keijo Lindeberg, AdvokaadibĂŒroo LMP juhtivpartner

Valentin Feklistov must valge

Valentin Feklistov, Àrijurist,
Larssen Legal

Maire Otsus

Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor

 

SEMINAR

Janus Paurman

AdvokaadibĂŒroo Teder
Jurist



UUED TUULED MAKSUSTAMISEL: DIVIDENDID, SÕIDUAUTOD JA ASTMELINE TULUMAKS

Eesti maksusĂŒsteem on muutumas ning mĂ”jutab enamikku siin tegutsevaid ettevĂ”tjaid ja töötajaid. Selleks et uuel aastal ei tabaks teid halvad ĂŒllatused, oleme kokku pannud seminari, kus tutvustame plaanitavaid muudatusi.

Seminari eesmĂ€rk on aidata teil ette valmistada majandustegevust, et uued regulatsioonid ei tooks ebameeldivaid ĂŒllatusi. Õige ja varajane maksuplaneerimine aitab teil muudatustega kohaneda ning nendest loodetavasti kasu saada.

Toimumisaeg: 26 aprill 2017 a.

REGISTREERU

 

 

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

 

Jekaterina Dolguseva bw

 

 

 

MaatĂŒki soetamine ja tsehhi ehitus

Jekaterina DolguĆĄeva, raamatupidaja-konsultant, Punamoon

 

 

VAJALIK NÄIDIS
Martina Proosa bw
Martina Proosa,
jurist
VÔlausaldaja pankrotiavalduse sisu sÔltub tegelikest asjaoludest. Esitatud nÀidise pÔhjal saab koostada pankrotiavalduse lihtsamatel juhtudel. Kuna pankroti korral on nÔuete rahuldamise vÔimalus vÀike (vÀlja arvatud pandiga tagatud nÔuete puhul), siis oleks mÔistlik juba esimeste probleemide tekkimisel nÔuda vÔlgnikult tagatist. Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et tehingute puhul, mis on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et vÔlgnik kahjustab tehinguga vÔlausaldajate huve ja sellise tehingu vÔib kohus pankrotimenetluse kÀigus kehtetuks tunnistada.
Samuti on vaja silmas pidada, et vĂ”lausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse pahatahtlikult (s.t teades, et tegelikku pankrotiolukorda ei ole), peab hĂŒvitama vĂ”lgnikule sellega tekitatud kahju.

Pankrotiavalduse tegemisest tuleb vÔlgnikku eelnevalt hoiatada (teha pankrotihoiatus) ja anda vÔimalus tasuda vÔlgnevus vÀhemalt 10 pÀeva jooksul.

 

 

 

RAAMATUPIDAJA KALENDER

Kasulikku infot leiavad siit kindlasti ka juhatuse liige, ettevĂ”tte finants- ja personalijuht, fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja ja töötaja.

 

ASJALIKKU NAABERMAADEST
ETK logo 300dpi eng177BW  

Soome tÔstab sujuvalt pensioniiga

SEMINAR


ANDMEKAITSE REFORM: MIDA OODATA?

Alates 25. maist 2018 on Euroopa Liidu liikmesriikides tĂ€itmiseks kohustuslik uus isikuandmete kaitse ĂŒldmÀÀrus, mille eesmĂ€rk on ĂŒhtlustada isikuandmete kaitse regulatsioone liikmeriikides ning kaasajastada tĂ€na kehtivaid pĂ”himĂ”tteid.

ÜldmÀÀrus sĂ€testab palju uusi nĂ”udeid, millega peavad arvestama kĂ”ik ettevĂ”tjad, kes mingilgi moel isikuandmeid töötlevad ning nĂ€eb ette ranged karistused nĂ”uete jĂ€rgimata jĂ€tmisel.

Seminari eesmĂ€rk on tutvustada ĂŒldmÀÀruse olulisemaid pĂ”himĂ”tteid ja muudatusi, millega ettevĂ”tted peaksid arvestama ja anda praktilisi nĂ”uandeid, mida ettevĂ”tja peaks tegema, et ĂŒldmÀÀruse tĂ€itmiseks valmis olla.

Toimumisaeg: 20 aprill 2017 a.

REGISTREERU

 

Tööandja peab töötaja töötasu tasaarvestamiseks saama töötajalt kirjaliku nĂ”usoleku, nĂ€iteks e-kirja. Üldjuhul tuleb töötaja nĂ”usolek tasaarvestamiseks vĂ”tta igaks juhtumiks eraldi, mis tĂ€hendab, et seda nĂ”usolekut ei saa vormistada ette, vĂ€lja arvatud siis, kui on tegemist kokkulepitud telefoni- vĂ”i kĂŒtuselimiiti ĂŒletavate summadega.

NĂ€iteks on tööandja töötajaga kokku leppinud, et tolle tööalaste kĂ”nede telefonilimiit on 30 eurot kuus ja samas vormistatakse ka kirjalik kokkulepe, et kui töötaja selle limiidi ĂŒletab, siis tehakse jĂ€rgmise kuu töötasuga tasaarvestus.

Tasaarvestamine vĂ”ib kĂ”ne alla tulla ka nĂ€iteks siis, kui töötaja on tekitanud tööandjale kahju. Kirjalik nĂ”usolek on vajalik sĂ”ltumata sellest, kas töötajaga on sĂ”lmitud varalise vastutuse kokkulepe vĂ”i tööandja on tĂ”endanud töötaja sĂŒĂŒlise kahju tekitamise. Selleks tuleb töötajalt saada eraldi selgesĂ”naline nĂ”usolek alles pĂ€rast kahju tekkimist ja ilma selle nĂ”usolekuta tööandja kahju töötasust kinni pidada ei saa.

Ka siis, kui tööandja on töötajale ekslikult rohkem töötasu maksnud, on vajalik nĂ”usolek kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis, ning ĂŒksnes töötaja teavitamisest ei piisa. NĂ”usoleku mittesaamisel vĂ”ib tööandja pöörduda töövaidlusorgani poole.

Tasaarvestamisel tuleb lÀhtuda tÀitemenetluse seadustiku § 132 sÀtestatud piirangutest.

Tööandja vĂ”ib töötaja töötasust  ilma nĂ”usolekuta kinni pidada:

·       maksud,

·        nĂ”uded tĂ€itedokumendi alusel,

·        ettemaksud ja

·        töölepingu lĂ”ppemisel tasu vĂ€ljatöötamata pĂ”hipuhkuse eest.

N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est