Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Soome töökultuur

infopankki

 Võrdne kohtlemine ja võrdõiguslikkus tööelus

Soomes on kõik inimesed töökohal võrdsed. Võrdsus ilmneb Soome tööelus näiteks selles, et kõik sinatavad üksteist ametipositsioonist olenemata. Küsitakse töötajate arvamust ja sellega arvestatakse töö planeerimisel.

Inimeste võrdne kohtlemine on tagatud Soome põhiseadusega. Võrdväärsus (yhdenvertaisuus) tähendab, et kõik inimesed on võrdsed sõltumata soost, vanusest, etnilisest või rahvuslikust päritolust, kodakondsusest, keelest, religioonist ja veendumusest, arvamusest, puudest, tervislikust seisundist, seksuaalsest suundumusest või muust individuaalsest eripärast.

Võrdne kohtlemine tööelus on reguleeritud võrdse kohtlemise seaduse (yhdenvertaisuuslaki) ja töölepinguseadusega (työsopimuslaki). Nende põhjal tuleb töötajaid kohelda võrdselt nii töölevõtmisel kui ka töökoha ja töölepingu tingimuste, personali koolituse ning karjäärivõimaluste osas.

Omaalgatuslikkus ja vastutustundlikkus

Soome töökohal ei teosta ülemus kogu aeg töötajate töö üle järelevalvet. Tööde suhtes lepitakse tavaliselt kokku ühistel koosolekutel ja ühistest kokkulepetest peetakse kinni. Ülemus annab töötajale tööülesanded ja ootab, et töötaja võtab iseseisvalt vastu töö teostamise üksikasju puudutavad otsused. Kui töötaja ei oska või ei tule tööülesandega toime, küsib ta juhiseid kas teistelt töötajatelt või ülemuselt.

Usaldusväärsus ja ajagraafikutest kinnipidamine

Soome töökultuuris on tähtis kokkulepitud asjadest kinni pidada. Kui midagi on koos otsustatud, siis töötajad ja tööandja on veendunud, et igaüks teeb nii, nagu kokku on lepitud. Soomes on tähtis kellaaegadest kinni pidada. Tööle tuleb tulla täpselt kokkulepitud ajal. Kell 8.00 tähendab täpselt kell 8.00, mitte kell 8.10. Hilinemine on ebaviisakas, sest teised peavad hilineja järele ootama. Kui tead, et jääd tööle hiljaks, teavita sellest oma ülemust.

Paljudes töökohtades on paindlik tööaeg ja tööle võib tulla näiteks kella 7-9 vahel ja lahkuda kella 15–17 vahel. Kui tööaeg on paindlik, peab töötaja ise hea seisma, et tööaeg vastaks kokkulepitud tööaja pikkusele.

Suhtlemisstiil

Soomlased räägivad üldjuhul asjadest otse ning otseütlemist ei peeta ebaviisakuseks. Otsekohene suhtlusstiil on tavaline ka tööl. Kui näiteks tööülesande täitmiseks jääb aega väheks, tuleb seda ülemusele otse öelda. Koosolekutel ja nõupidamistel võib peale tervitamist minna kohe asja juurde. Ülemus võib (aga ei pruugi) küsida, kuidas töötajatel läheb. Ülemus eeldab, et töötajad räägivad ise, kui kõik ei ole hästi.

Usu tähtsus tööelus

Soomes on kõige levinum usk evangeelne luterlus. Ehkki soomlased ei ole väga usklik rahvas, järgitakse kultuuris tänapäevani mitmeid kristlikke kombeid. Tööelus ilmneb usu mõju töötajatele mitmete vabade päevade näol. Kristlikud pühad, nagu jõulud ja lihavõtted, on riiklikud pühad.

Usulised kombetalitused või rituaalid ei kuulu Soome töökoha juurde. Mõnes töökollektiivis on organiseeritud palvetamiskoht, kui töötajad on seda soovinud. Reeglina sellist praktikat töökohtadel ei kasutata. Kui töötaja soovib keset tööpäeva pidada näiteks palvehetke, peab ta seda tegema töökohas kokku lepitud tavapäraste pauside raames. Usust märku andvad välised märgid, nagu pearätikud, on Soomes lubatud, kuid tuleb täita töökohtadel kehtivaid riietumisreegleid. Selle põhjuseks on tööohutuse ja tööhügieeni reeglid.

Riigipühad ja vabad päevad

  • uusaasta 01.01.
  • kolmekuningapäev 06.01.
  • lihavõtted: liikuv püha, märtsis-aprillis
  • volbripäev 01.05.
  • taevaminemispüha: mais, liikuv kuupäev
  • jaanilaupäev: juunis, alati reede
  • iseseisvuspäev 06.12.
  • esimene jõulupüha 25.12.
  • teine jõulupüha 26.12.

Mõnedes töökohtades, nagu haiglas, töötatakse ka pühade ajal. Pühade ajal töötamise eest makstakse töötajatele kõrgemat palka. Kontrolli hüvitise määra oma kollektiivlepingust.

Asutusesisene teavitus töökohas

Eesseisvatest sündmustest ja muudatustest töökohas räägitakse üldjuhul koosolekutel. Koosolekutel osaledes on võimalus asju mõjutada, teha muudatusettepanekuid ja arendada oma tööd. Töökohtade demokraatia teostub koosolekutel.

Igas töökohas on ka teised kokkulepitud sisemise teavitamise kanalid, nagu e-post või töötajate kasutuses olevad postkastid. Igalt töötajalt oodatakse kokku lepitud teavitamispõhimõtete järgimist.

Pausid

Sageli on töölepinguga kindlaks määratud, millal ja kui pikki pause tööpäev sisaldab. Hommikupoolikul on sageli lühike kohvipaus, keskpäeval lõunapaus ja õhtupoolikul teine kohvipaus. Lõunapausi pikkus on töökohtade lõikes erinev. Pauside pikkus tasub ülemuselt üle küsida.

Toitlustamine töökohal on organiseeritud töökohtadel erinevalt: mõnes töökohas on oma einela, teistes töökohtades jälle võtavad töötajad ise kodust toidu kaasa. Mõnes töökohas võib osta soodsaid lõunasöögitalonge, mida võib kasutada töökoha lähedal asuvates söögikohtades söömas käies.

Töötaja isiklikud mured tööajal

Tööajal ei ole isiklike asjade ajamine tööajal lubatud, seda tuleb teha väljaspool tööaega. Töölepingus kokku lepitud töötundide arv on siduv ning kokkulepitud töötunnid tuleb ära teha. Kui sul ei õnnestu mingil põhjusel saada näiteks arsti aega väljaspool tööaega, siis peab ülemusega nõu pidama ja kokku leppima, kuidas arsti juures käimiseks vajaminev aeg kompenseerida. Isiklikke tähtsaid telefonikõnesid on võimalik teha pausi ajal. Kui olukord nõuab pikemaajalist töölt eemalolekut, võid esitada ka palgata puhkuse avalduse.

Tööalane koolitus

Kuigi töötajal on juba tööle asudes olemas ametis nõutav koolitus, soosivad paljud tööandjad töötajate täiendkoolitust. Koolitustel võib sageli osaleda tööajast ja tööandja võib katta koolitusega seotud kulud. Enamik tööandjaid hindavad töötaja soovi ametialaselt areneda ja uusi oskusi omandada.

Kingitused

Töökohtadel üldjuhul kingitusi ei tehta. Tähtsatel tähtpäevadel (sünnipäevad, abiellumine, pensionile jäämine) peavad töökaaslased ja tööandja tähtpäevalist meeles väikese kingituse või lillekimbuga.

Puhkused

Soomes algab puhkuste periood mai alguses. Töötaja puhkusepäevade arv sõltub tööstaažist ja töösuhte algusajast.

Töökoha keel

Enamikus töökohtades tuleb osata soome keelt. Nii on see praktiliselt kõikjal Soomes. Mõnes piirkonnas on siiski rootsi keel levinum keel. Lisaks on teatud töökohad, kus töökeel on inglise keel. Kui oskad soome keelt, on sul palju suurem valikuvõimalus.

Tööheaolu ja vaba aeg

Paljudes töökohtades soovitakse toetada töötajate tööheaolu erinevate ühiste vaba aja ettevõtmiste ja töökoha pidude kaudu. Ühiste vaba aja ettevõtmiste raames minnakse sageli töökohalt välja, näiteks koos sportima, kala püüdma, ujuma või sauna.

Tööandja võib pakkuda töötajatele ka erinevaid harrastusvõimalusi. Paljudes töökohtades on näiteks oma spordiklubid, kus võib oma kehalist vormi parandada. Mõnedes töökohtades võib tegutseda laulukoor või orkester, kunstiring või mõni muu hobiring.

N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est