Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja
 
e magazine titul 29
PARTNERID

 

TOIMETUSELT
Iga kaupmees on kimpus sellega, et kaubad riknevad, neid varastatakse või lõhutakse. Mõnikord on tegu klientide või töötajate pahatahtliku tegevusega, ent paljudel juhtudel tuleb kaupmehel võtta kadusid paratamatusena. Ei saa ju väga täpselt ennustada, kui palju päeva jooksul mõnda kaupa ostetakse. Kui realiseerimiskuupäev juba käes, on kaup tahes-tahtmata riknenud.

Värskes Plussis kirjutab vandeaudiitor Maire Otsus-Carpenter, kuidas riknenud või kadunud kaupa raamatupidamises kajastada. Audiitor toob välja lihtsa põhimõtte – kui kaupa ei ole, ei saa seda varana kajastada ja see tuleb kanda kuludesse.
Kui kulud on kindlaks tehtud, saab süüdlast otsima hakata ning temalt kahju sisse nõuda. Siin peab muidugi arvestama, et nõude esitamine ei tähenda
kaugeltki seda, et kahju ka korvatakse. Seega tuleb hinnata, kui tõenäoline see üldse on, et süüdlaselt kahjutasu kätte saada õnnestub.

Teine teema, millest värskes Plussis lugeda saab, on vastutustundlik ettevõtlus. Esmapilgul tundub see sõnapaar isegi veidi kohatu – on ju ettevõtluse üks ja ainus eesmärk omanikele kasumit teenida. Siiski selgub, et vastutustundlikult käituv ettevõte ei lähe oma tegevusega sugugi ärihuvidega vastuollu. Kui ettevõttes on näiteks põhimõte, et looduse säästmise huvides prinditakse dokumente võimalikult vähe, on sellel ka teine eesmärk – printeri tahma ja paberi pealt hoitakse lihtsalt kokku. Loomulikult parandab vastutustundlik käitumine ettevõtte mainet, mis kajastub ka kasuminumbrites.

Anname ülevaate ka värsketest seadusemuudatustest ning spetsialistid vastavad meie lugejate küsimustele.


Kasulikku lugemist!

 

Vihje
     - kättesaadav kõikidele lugejatele
     - ainult ajakirja tellijatele
 
 

 

 

ASJATUNDJA LUUBI ALL
Vastutustundlik ettevõtlus annab konkurentsieelise Sõidujagamine kui uue põlvkonna äri

Riknenud kaup kantakse kuludesse

keijo lindberg bw

Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo LMP juhtivpartner

Valentin Feklistov must valge

Valentin Feklistov, ärijurist,
Larssen Legal

Maire Otsus

Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor

 

SEMINAR

Janus Paurman

Advokaadibüroo Teder
Jurist



UUED TUULED MAKSUSTAMISEL: DIVIDENDID, SÕIDUAUTOD JA ASTMELINE TULUMAKS

Eesti maksusüsteem on muutumas ning mõjutab enamikku siin tegutsevaid ettevõtjaid ja töötajaid. Selleks et uuel aastal ei tabaks teid halvad üllatused, oleme kokku pannud seminari, kus tutvustame plaanitavaid muudatusi.

Seminari eesmärk on aidata teil ette valmistada majandustegevust, et uued regulatsioonid ei tooks ebameeldivaid üllatusi. Õige ja varajane maksuplaneerimine aitab teil muudatustega kohaneda ning nendest loodetavasti kasu saada.

Toimumisaeg: 26 aprill 2017 a.

REGISTREERU

 

 

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

 

Jekaterina Dolguseva bw

 

 

 

Maatüki soetamine ja tsehhi ehitus

Jekaterina Dolguševa, raamatupidaja-konsultant, Punamoon

 

 

VAJALIK NÄIDIS
Martina Proosa bw
Martina Proosa,
jurist
Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu sõltub tegelikest asjaoludest. Esitatud näidise põhjal saab koostada pankrotiavalduse lihtsamatel juhtudel. Kuna pankroti korral on nõuete rahuldamise võimalus väike (välja arvatud pandiga tagatud nõuete puhul), siis oleks mõistlik juba esimeste probleemide tekkimisel nõuda võlgnikult tagatist. Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et tehingute puhul, mis on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve ja sellise tehingu võib kohus pankrotimenetluse käigus kehtetuks tunnistada.
Samuti on vaja silmas pidada, et võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse pahatahtlikult (s.t teades, et tegelikku pankrotiolukorda ei ole), peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju.

Pankrotiavalduse tegemisest tuleb võlgnikku eelnevalt hoiatada (teha pankrotihoiatus) ja anda võimalus tasuda võlgnevus vähemalt 10 päeva jooksul.

 

 

 

RAAMATUPIDAJA KALENDER

Kasulikku infot leiavad siit kindlasti ka juhatuse liige, ettevõtte finants- ja personalijuht, füüsilisest isikust ettevõtja ja töötaja.

 

ASJALIKKU NAABERMAADEST
ETK logo 300dpi eng177BW  

Soome tõstab sujuvalt pensioniiga

SEMINAR


ANDMEKAITSE REFORM: MIDA OODATA?

Alates 25. maist 2018 on Euroopa Liidu liikmesriikides täitmiseks kohustuslik uus isikuandmete kaitse üldmäärus, mille eesmärk on ühtlustada isikuandmete kaitse regulatsioone liikmeriikides ning kaasajastada täna kehtivaid põhimõtteid.

Üldmäärus sätestab palju uusi nõudeid, millega peavad arvestama kõik ettevõtjad, kes mingilgi moel isikuandmeid töötlevad ning näeb ette ranged karistused nõuete järgimata jätmisel.

Seminari eesmärk on tutvustada üldmääruse olulisemaid põhimõtteid ja muudatusi, millega ettevõtted peaksid arvestama ja anda praktilisi nõuandeid, mida ettevõtja peaks tegema, et üldmääruse täitmiseks valmis olla.

Toimumisaeg: 20 aprill 2017 a.

REGISTREERU

 

Tööandja peab töötaja töötasu tasaarvestamiseks saama töötajalt kirjaliku nõusoleku, näiteks e-kirja. Üldjuhul tuleb töötaja nõusolek tasaarvestamiseks võtta igaks juhtumiks eraldi, mis tähendab, et seda nõusolekut ei saa vormistada ette, välja arvatud siis, kui on tegemist kokkulepitud telefoni- või kütuselimiiti ületavate summadega.

Näiteks on tööandja töötajaga kokku leppinud, et tolle tööalaste kõnede telefonilimiit on 30 eurot kuus ja samas vormistatakse ka kirjalik kokkulepe, et kui töötaja selle limiidi ületab, siis tehakse järgmise kuu töötasuga tasaarvestus.

Tasaarvestamine võib kõne alla tulla ka näiteks siis, kui töötaja on tekitanud tööandjale kahju. Kirjalik nõusolek on vajalik sõltumata sellest, kas töötajaga on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe või tööandja on tõendanud töötaja süülise kahju tekitamise. Selleks tuleb töötajalt saada eraldi selgesõnaline nõusolek alles pärast kahju tekkimist ja ilma selle nõusolekuta tööandja kahju töötasust kinni pidada ei saa.

Ka siis, kui tööandja on töötajale ekslikult rohkem töötasu maksnud, on vajalik nõusolek kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ning üksnes töötaja teavitamisest ei piisa. Nõusoleku mittesaamisel võib tööandja pöörduda töövaidlusorgani poole.

Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatud piirangutest.

Tööandja võib töötaja töötasust  ilma nõusolekuta kinni pidada:

·       maksud,

·        nõuded täitedokumendi alusel,

·        ettemaksud ja

·        töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est