Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Kutsehaigusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-142-16

Riigikohtu 01.02.2017 lahend nr3-2-1-142-16

Viited õigusaktidele

Asjaolud

Isik esitas maakohtule hagi OÜ vastu kutsehaigusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt isiku kasuks välja kutsehaigusega tekitatud saamata jäänud tulu ning perioodilise hüvitise, mille arvutamise aluseks töövõimekaotus 40% ulatuses. Isik esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega määras töövõimekaotuseks 50% ja mõistis kostjalt isiku kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.

Isik esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega vähendati väljamõistetud kahjuhüvitist 50% võrra. Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ning maakohtu otsuse jõusse jätmiseks.

Riigikohtu seisukoht

1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg-d 1-3 võimaldavad isiku tervise kahjustamise korral vähendada varalise kahju tekitamise eest väljamõistetavat hüvitist, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.

2.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p-st 6, töölepingu seaduse § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 5 ja Riigikohtu praktikast tuleneb töötaja kohustus teavitada tööandjat töötamisega seotud olulisest asjaoludest, sh töötamisega seotud terviseprobleemidest või tervisekahjustusest, ning hoiduda oma tervise kahjustamisest.

3.Kahju õigusvastase tekitamise korral tervise kahjustamisega tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma.

4.Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, otsustab hüvitise suuruse kooskõlas VÕS § 127 lg 6 esimeses lauses, VÕS § 134 lg-s 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg-s 1 sätestatuga kohus, pidades silmas kõiki asjaolusid, mille arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise.

5.Hüvitise ebaõiglasele suurusele tuginemine kohtuotsuse vaidlustamisel on võimalik näiteks juhul, kui kohus on rikkunud diskretsiooni piire ja mõistnud välja ilmselgelt sümboolse hüvitise.

6.Kui hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja hüvitis ei ole sümboolse suurusega, siis ei ole kohtuotsuse vaidlustamisel võimalik nõuda hüvitise suurendamist.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse ja vastukassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata.

N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est