Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Maksuotsuse tühistamine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-53-16

Riigikohtu 26.01.2017 lahend nr 3-3-1-53-16

Viide õigusaktidele

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsust seoses puhkemaja ehitustöödega. Maksuotsusega 1 vähendati OÜ sisendkäibemaksu, jäeti OÜ tagastusnõue rahuldamata ja nõuti tagasi alusetult tagastatud sisendkäibemaks. Maksuotsusega 2 vähendas OÜ sisendkäibemaksu ning jättis OÜ käibemaksu tagastusnõude rahuldamata. MTA leidis maksuotsustes, et OÜ ei ehitanud puhkemaja oma maksustatava käibe tarbeks, mistõttu puudub OÜ-l õigus ehituskuludelt sisendkäibemaksu maha arvata. MTA jättis maksuotsuste peale esitatud vaided rahuldamata.

OÜ esitas halduskohtule kaebused maksuotsuste tühistamiseks. Halduskohus jättis mõlemad kaebused rahuldamata. OÜ esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebused, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. OÜ esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule.

Riigikohtu seisukoht

1. Haldusmenetluse seadustiku (HMS) §-st 54 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2 tulenevalt tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata haldusakti andmise hetkel olemasolevate faktide põhjal ning maksuotsuse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-le 1 maksukohustuslasel. Põhimõtted kehtivad ka ehitusteenuse tellimisel. Kui maksuhaldur on maksuotsuses mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud oma kahtlust, et ehitist ei ehitata ettevõtluse tarbeks, peab kahtluse ümber lükkama maksukohustuslane.

2. Kuna ehitamisjärgus ehitise puhul ei ole teenuse tellijal alati lihtne esitada tõendeid kinnitamaks, et ehitist hakatakse kasutama ettevõtluse tarbeks, tuleb sellises olukorras silmas pidada käibemaksu neutraalsuse põhimõtet. Sealhulgas seda, et sisendkäibemaks arvatakse maha kohe maksustatava käibe tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel, sõltumata sellest, millal tegelikult kaupa või teenust majandustegevuses kasutama hakatakse. Pelk maksudest kõrvalehoidmise või takistamise eesmärk ei ole piisav mahaarvamise keelamiseks.

3. Ehitusjärgus hoonet reaalselt veel ei kasutata, mistõttu ei saa alles ehitatavate ruumide puhul lähtuda nende tegelikust kasutusest kas eluruumina või äriotstarbel, vaid lähtuda tuleb kavatsusest ja tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada.

4. Maksukohustuslasele tuleb anda võimalus esitada tõendid ja põhjendused näitamaks, et kaupu ja teenuseid on soetatud majandustegevuse tarbeks. Kui äriplaani teostumiseks pole õiguslikke või muid takistusi ja äriplaan on usutav, peab maksukohustuslasel olema võimalik arvata sisendkäibemaks kohe maha

5. HMS § 60 lg 2 esimese lause alusel piiravad maksuhalduri pädevust reguleerivad normid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) hinnangute siduvat toimet maksumenetluses. Samas ei või MTA PRIA seisukohtadest meelevaldselt kõrvale kalduda, vaid ta peab soetatud kauba või teenuse kasutusotstarbe teistsugust hindamist sisuliselt põhjendama.

6. Pärast haldusakti andmist toimunud sündmused ei muuda haldusakti tagantjärele õigusvastaseks, kuid hiljem toimunut ei saa jättea täiesti tähelepanuta. Isiku hilisem tegevus võib olla kaudseks kinnituseks, et juba maksuotsuse tegemise ajal oli isikul kavatsus puhkemaja ettevõtluses kasutada, sealjuures arvestades ohuga, et isiku käitumine võib olla tingitud eesmärgist seadustada oma varasem tegevus.

7. Maksuotsuse muutmine ja sisendkäibemaksu korrigeerimine on oma õiguslikelt eeldustelt ja tagajärgedelt erinevad. Ettevõtte tegevuse eesmärgi ja plaanitud kasutusotstarbe muutmine ei ole käsitatav uue tõendi, asjaolu või sündmusena, mis oleks aluseks maksuotsuse muutmisel MKS § 102 lg 1 p 2 alusel või § 103 lg 1 p 2 alusel.

8. Maksuotsuste kehtimajäämisel ei ole esialgu plaanitud kasutusotstarbe muutmisel võimalik sisendkäibemaksu käibemaksu seaduse (KMS) § 32 lg-te 4 ja 4.1 alusel korrigeerida. Euroopa Kohus on leidnud, et korrigeerimismehhanismi kohaldatavus sõltub asjaolust, kas mahaarvamisõigus on tekkinud, mis tuleb omakorda kindlaks määrata selle põhjal, kellena isik kauba või teenuse soetamisel tegutses.

9. Kui isik võtab esialgu isiklikuks kasutuseks soetatu kasutusse ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu korrigeerimise õigust ei teki. Korrigeerimine on võimalik olukorras, kus kapitalikaup on esmalt kasutuses maksust vabastatud tegevuses, mille puhul on mahaarvamise õigus algul välistatud, ning hiljem korrigeerimisperioodil on see kasutusel käibemaksuga maksustatavas tegevuses.

10. Tulumaksuseaduses (TuMS) ja KMS kasutatavad ettevõtluse mõisted on erinevad. KMS § 2 lg 2 alusel ei ole käibemaksu puhul iseseisva majandustegevuse eesmärk ja tegevus oluline. TuMS § 14 lg 2 seab aga ettevõtluse mõiste sõltuvusse tegevuse eesmärgist, milleks peab olema tulu teenimine.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est