Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Liisinguvõtja kahju hüvitamise nõudeõigus kindlustusandja vastu

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-3600/32

Riigikohtu 13.12.2017 lahend nr 2-16-3600/32

Asjaolud

Hageja esitas maakohtule hagi rahalise hüvitise väljamõistmiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille tulemusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi uueks arutamiseks. Kostja pöördus kassatsioonkaebusega Riigikohtusse.

Riigikohtu seisukoht

1. Üldjuhul võib asja kahjustamisest tulenevat kahju hüvitamise nõudeõigust kasutada üksnes kahjustatud asja omanik ning kahju hüvitamise nõude ulatuse määramisel võib omanik muu hulgas tugineda võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 132-le.

2. Liisinguandja kui liisingueseme omanik ei kanna seaduse kohaselt üldjuhul liisinguga ostetud eseme ebakvaliteetsuse riski ega asja juhusliku hävimise riisikot tulenevalt VÕS § 364-st. Liisinguandjal puudub liisinguesemega seoses muu õiguslik huvi, kui üksnes tagatishuvi krediidi tasumiseks. Ka kindlustuslepingute sõlmimise üheks eesmärgiks saab pidada liisinguandja kui krediteerija finantshuvide tagamist.

3. Kindlustusandja ei saa vabaneda vastutusest üksnes seetõttu, et nõude esitas liisinguvõtja, mitte liisinguandjast omanik. Samuti ei välista nõudeõiguse olemasolu asjaolu, et isik ei ole andnud ega saa tuvastatud asjaoludel üle anda kahjustatud sõidukit, mis võib omakorda liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 26 lõike 8 kohaselt mõjutada kindlustushüvitise suurust. Kui kahjustatud asi tagastatakse liisinguandjale, tuleb selle väärtust ja saadavat kindlustushüvitist arvestada liisinguvõtja ja -andja omavahelistes suhetes.

4. Kahjustatud isikuks tuleb LKinldS § 23 lõike 1 ja § 35 lõike 1 punkti 1 tähenduses peale liisinguandja kui asja omaniku pidada ka liisinguvõtjat kui asja valdajat, kes kannab asja hävimise ja kahjustamise riisikot ning keda tuleb seetõttu küsimuses käsitada omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna. Seetõttu annavad VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punkt 5 kannatanule õiguse nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju tekitati kannatanu omandi, sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

5. Eelnevast tuleneb, et VÕS § 73 lõike 1 kohaselt saab liisinguvõtjat ja liisinguandjat käsitada solidaarvõlausaldajatena, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist vaid üks kord.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata ning täiendas osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslike põhjendusi.

N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est