Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Pandiõigus pankrotimenetluses

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-14-60590/65

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.03.18 otsus nr 2-14-60590/65

Asjaolud

Hageja esitas maakohtule hagi tunnustamaks asjaõiguslikku täitmisnõuet pankrotimenetluses pandiga tagatud esimese järjekoha nõudena, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ning kostja vastuapellatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukoht

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 425 lõike 1 alusel jäetakse hagi läbi vaatamata määrusega, kuid selline määrus võib sisalduda ka kohtuotsuse resolutsioonis ega pea olema eraldi vormistatud.

2. Pankrotiseaduse nõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise süsteem on üles ehitatud sellele, et pankrotivõlausaldajal on võlgniku vastu ka isiklik nõue, mistõttu ei reguleeri pankrotiseadus asjaõiguslike realiseerimisnõuete esitamist ja tunnustamist pankrotimenetluses.

3. Kui pankrotivõlgniku vara on koormatud pandiõigusega teise isiku kasuks ning kolmanda isiku kohustuste tagamiseks, peab pandipidajal olema siiski võimalus oma pandiõigus realiseerida. Seetõttu on lubatav pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude tunnustamise nõue koos isiklike nõuetega. Tunnustada tuleb nii pandiõigust kui tagatavat nõuet, kuna võlausaldajatel peab olema võimalus esitada tagatavale nõudele samu vastuväiteid nagu võlgnikuks mitteoleval pantijal tulenevalt asjaõigusseaduse § 279 lõikest 7. Pandist ei tulene abstraktset realiseerimisõigust, vaid pandieseme saab realiseerida üksnes pandiga tagatud nõude katteks. Tagatud nõude tunnustamisest tekib õigus osaleda pandieseme realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel tulenevalt pankrotiseaduse § 153 lõikest 4.

4. Kommertspandiseaduse § 2 lõikest 2 tulenevalt ulatub kommertspant kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale kande tegemise ajal ning varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Seetõttu laieneb kommertspant ka pärast selle seadmist pantija omandatud vallasvarale.

5. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikes 4 väljendatud abstraktsiooniprintsiibist, ei sõltu käsutustehingu kehtivus õigust ja kohustust üle andva kohustava tehingu kehtivusest. Seetõttu tuleb asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust tehingust. Seega ei tulene võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisust.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja vastukassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est