Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Eestis on kuni 120 000 püsiva ravikindlustuseta tööealist inimest

Eestis on kuni 120 000 tööealist inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus, mõttekoja Praxis analüüs soovitab muuta ravikindlustuse hõive ja sissemakse aluseid.

Püsiva ravikindlustuseta inimeste arv on Eestis praegu küll viimase kümnendi väikseim, kuid OECD ja EL-i riikide keskmisega võrreldes endiselt suur, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsist.

Valdav osa ravikindlustamata inimestest on katkendliku kindlustuskaitsega. Analüüsist selgub ka, et ravikindlustuse puudumine on ühiskonnas jagunenud ebavõrdselt.

„Alakaetus on kõige suurem meeste, parimas eas tööinimeste, muukeelse rahvastiku ja madalama haridustasemega inimeste seas. Samuti on haavatavas olukorras hiljuti kolmeaastaseks saanud laste vanemad, eriti emad, kelle sisenemine või naasmine tööturule ei ole sujuv,” sõnas Praxise juht Tarmo Jüristo. Ta selgitas, et meestest oluliselt sagedamini ongi naiste ravikindlustuse katkemine seotud vanemlusega.

Kindlustuskaitse katkemise või puudumise põhjused peituvad nii tööturul kui ka sotsiaalsüsteemis. „Tööturule vaadates näeme tuhandeid inimesi, kellel ravikindlustus puudub ebaregulaarse tulu või töövormi eripära tõttu. Praegu on ebakindlas olukorras paljud vabakutselised ja ebatraditsioonilist tööd tegevad inimesed, kellel ei ole püsivat töölepingut ühe tööandja juures. Praegune süsteem ei ole paindlik erinevate töövormide suhtes ja see hakkab ajale jalgu jääma,” sõnas Jüristo.

Analüüs soovitab muu hulgas muuta ravikindlustuse hõive ja sissemakse aluseid. Kui praegu arvestatakse ravikindlustuse kehtimiseks sotsiaalmaksu eelmise kalendrikuu eest, siis Praxise soovituse järgi võiks laiendada seda 12 kuule. „See muudatus aitaks suurendada tööturu paindlikkust, vähendada struktuurset tööjõupuudust ning kohtleks võrdselt inimesi, kes maksavad aasta vältel samas mahus sotsiaalmaksu, olenemata nende töösuhte eripärast,” sõnas Jüristo.

Teise kitsaskohana toob Praxise analüüs esile, et inimesed, kellel on õigus haigekassa kindlustusele sotsiaalsüsteemi kaudu, ei ole piisavalt teadlikud või motiveeritud kasutama erinevaid võimalusi, mille kaudu ravikindlustust taotleda. „Näiteks ei registreeri suur hulk uusi töötuid end töötukassas, sest nad ei kvalifitseeru toetustele ja hüvitistele, ja nii jäävad nad ilma ka ravikindlustusest,” sõnas Jüristo ja lisas, et teadlikkuse tõstmine ja käitumise mõjutamisega on võimalik ainult väiksemas ulatuses ravikindlustusega kaetust parandada.

Praegu on kokku ligi 50 erinevat ravikindlustuse saamise alust, mida on keeruline riigil hallata ja kodanikul teada. Ühe ulatusliku poliitikamuudatusena toob Praxise analüüs esile liikumise universaalse ravikaitse süsteemi poole, mis kehtiks kõigile Eesti residentidele.

„Praeguse süsteemi peenhäälestusega saaks ravikindlustusega kaetust suurendada ühe protsendi võrra. Universaalne kindlustus oleks ulatuslik reform, mis eeldab põhimõttelist muudatust tervishoiu rahastamises ja maksusüsteemis. Millised on Eestile jõukohased stsenaariumid, mis arvestaks meid ees ootavate rahvastiku- ja tööturumuutustega, vajab põhjalikumat analüüsi ja ühiskondlikku arutelu,” sõnas Jüristo.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on ravikindlustuskaitse puudumine või katkendlikkus murekoht, mida võimendab töövormide mitmekesistumine. „Esiteks on vaja inimesi teavitada ravikindlustuse lõppemisest ja ravikindlustuse saamise võimalustest, selleks on näiteks haigekassa planeerimas personaalset teavitamise süsteemi. Teine võimalus on pikendada sotsiaalmaksu hajutamisega ravikindlustuskaitset ebaregulaarse tulu teenijatel, nagu vabakutselistel, loovisikutel, hooajatöötajatel,” ütles Sikkut.

Ministri sõnul vajab ettepanek ravikindlustuse laiendamiseks kõigile Eesti elanikele kindlasti ühiskondlikku arutelu ja täiendavat analüüsi. „Peame arvestama nii majandusliku mõjuga kui ka inimeste õiglustundega. Samas võiksime ühiskonnas jõuda kokkuleppele, et haridus, tervis ja sotsiaalhoolekanne on ühiselt kaetavad kulud, kus abi saamine ei sõltu otseselt panuse suurusest,” sõnas Sikkut ja lisas, et universaalse ravikindlustuse rakendamisega peaksid kaasnema muudatused ka maksusüsteemis, näiteks ravikindlustuse lahtisidumine sotsiaalmaksust. „Tööjõumakse tõsta ei saa,” ütles ta.

Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsi eesmärk oli välja selgitada kindlustamatuse põhjused ja võimalikud stsenaariumid, kuidas elanike ravikindlustusega kaetust suurendada.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est