Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Balti riikide maksusüsteemid on ühtlustumas

Läti ja Eesti maksusüsteemides jõustuvad järgmisel aastal suured muudatused ning rida parandusi hakkab kehtima ka Leedus. Samas liiguvad kõik need muudatused ühes suunas: suurem progressiivsus, uued lahendused alustavatele ettevõtetele ning aktsiisimäärade tõus.

„Maksusüsteemid on väga sarnased ja riigid püüavad üksteise parimaid lahendusi kopeerida. Arutelud maksusüsteemi progressiivsuse suurendamise üle toimuvad kõigis kolmes riigis. Samas ei ole ükski Balti riik täieulatuslikuks progressiivseks maksurežiimiks valmis. Kõik kolm Balti riiki otsivad majanduskasvu maksimeerimise võimalusi, kujundades maksusüsteemi ettevõtete vajaduste kohaselt. Tõhus ja mugav maksusüsteem on iga riigi põhielement investorite ligimeelitamisel,“ leidis SEB Läti makromajanduse ekspert Dainis Gašpuitis.

Seega on välisinvestorite vaatekohast lähtuvalt Balti riigid pigem üks homogeenne piirkond. Igal riigil on valitud valdkondades omad eelised, kuid nende majanduslikud probleemid on väga sarnased: vananev ühiskond, vaba tööjõud ja tootlikkus.

Lisaks on kõigis kolme riigis päevakajaline teema majanduse ülekuumenemine. SEB Leedu vanemanalüütik Tadas Povilauskas sõnas: „Isegi kui ametlikud näitajad ei viita veel ülekuumenemisele, on kõigis kolmes riigis juba tuttavad sümptomid taas esile kerkimas. Taas kord näeme palkade ja inflatsiooni samaaegset kiiret kasvu. Samas ei näita laenude ja kinnisvaraturg veel mingeid kõrvalekaldeid.“

SKT suuruselt elaniku kohta on Eesti endiselt Balti riikidest esikohal. Samas on Leedu suutnud ostujõu pariteedilt Eestit edestada. „Eesti SKT elaniku kohta on 22% kõrgem kui Leedus ja 27% kõrgem kui Lätis. Kui eeldame, et Läti ja Leedu aastane majanduskasv on 3% ja Eesti SKT kasvaks vaid 2%, siis mööduks Leedu Eestist aastal 2031 ja Läti aastal 2038. Tegelikkuses saab kolme riigi kasvutempo olema siiski väga sarnane,“ prognoosib SEB Eesti ökonomist Mihkel Nestor.

Balti riikide probleemid on sarnased ka muudes valdkondades. Näiteks haridussüsteemide reformimine tänapäevase sisuga ja väheneva laste arvu vastavusse viimine koolide ja õpetajate arvuga. Majandusteadlased nõustuvad, et kõik kolm Balti riiki peavad mõtlema valikulise välistööjõu sissetoomise peale, sest inimeste puudus võib peatselt muutuda majanduskasvu piiravaks teguriks.

Näib, et Eesti on jõudnud palgatasemeni (maksudejärgselt umbes 1000 eurot), kus inimesed kalduvad pigem kodumaale jääma, selle asemel et lahkuda teistesse riikidesse kõrgemat palka teenima. Kuid väljarännet Eestis on pidurdanud ka riigi tihedad sidemed Soomega, kus geograafiline lähedus on võimaldanud inimestel töötada Soomes, elades samal ajal Eestis. Lisaks on Soome majandusseisak viimastel aastatel piiranud olemasolevate vabade töökohtade arvu.

Eesti on suutnud kujundada oma mainet ka IT lipulaevana, eksponeerides rahvusvaheliselt oma edulugusid. Põhjalikum majandusülevaade näitab, et Läti ja Leedu ei ole palju maha jäänud. Isegi juhul, kui suudetakse kohale meelitada üks suur globaalne tehnoloogiaettevõte, võib kumbki neist Eestiga samale tasemele jõuda. Eesti kogemus näitab ka, et riigi tellimused võivad osutuda heaks viisiks, kuidas IT‑tööstusele tõuge anda.

N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est