Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Eesti inimeste finantsvarade maht on suurenenud

Finantsinspektsiooni andmetel suurenes k√§esoleva aasta esimesel poolaastal Eesti inimestele kuuluva finantsvarade maht ligi 10,8 miljardi euroni, ja kohustused pisut aeglasemalt 8,6 miljardi euroni.

T√§navu esimesel poolaastal j√§tkus enamiku Eesti turul olevate finantsteenuste mahtude kasv. Kui s√§√§stmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenuste mahu kasv oli pigem tagasihoidlik, siis laenukohustused, sealhulgas tarbimise rahastamiseks pakutavad teenused, suurenesid j√Ķudsalt, teatas finantsinspektsioon.

Finantsinspektsiooni koostatud √ľlevaate p√Ķhjal olid Eesti finantsteenuste turu arengusuunad t√§navu esimesel poolaastal mullusega v√Ķrreldes √ľsna sarnased ‚Äď enamiku finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise rahastamiseks v√Ķetud teenuste maht suurenes endistviisi j√Ķudsalt.

Eesti pankades olevate hoiuste j√§√§k kasvas selle aasta esimesel poolel 1,5 protsenti ehk 248 miljonit eurot, juuni l√Ķpuks 16,6 miljardi euroni. Kasv toetus n√Ķudmiseni ja √ľle√∂√∂hoiustele, seda peamiselt endiselt madalate intressim√§√§rade t√Ķttu. Samal p√Ķhjusel v√§henes t√§htajaliste ja s√§√§stuhoiuste j√§√§k 133 miljoni euro v√Ķrra 3,3 miljardile eurole.

S√§√§stmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse ‚Äď sealhulgas investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, t√§htajalised ja s√§√§stuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused ‚Äď paigutatud varade maht kasvas 2 protsenti, juuni l√Ķpuks 10,2 miljardi euroni. Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3 protsenti, moodustades juuni l√Ķpus 13,3 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondj√§√§k suurenes esimesel poolaastal 2,4 protsenti ehk 425 miljonit eurot, 18,2 miljardi euroni. Mullu m√§rtsist Finantsinspektsiooni j√§relevalve alla kuuluvate krediidiandjate laenuportfellide koondj√§√§k kasvas samal ajal 7,1 protsenti ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 800 miljoni euroni.

Kindlustusvaldkonnas kasvas kindlustusmaksete maht nii elukindlustuses kui ka kahjukindlustuses, vastavalt 7 ja 11 protsenti. Peamine osa kindlustusmaksete kasvust elukindlustuses tuli investeerimisriskiga elukindlustuse maksetest, samuti kasvas surmajuhtumikindlustuse maksete maht. Kahjukindlustuses suurenes enim liikluskindlustuse, maismaas√Ķidukite kindlustuse ja varakindlustuse maksete maht.

Eesti residendist eraisikute finantsvarad olid endiselt suuremad nende kohustustest: finantsvarade maht moodustas 2017. aasta juuni l√Ķpu seisuga 10,8 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste j√§√§k oli 8,6 miljardit eurot, aasta tagasi vastavalt 9,7 ja 8,1 miljardit eurot.

Finantsvarad kasvasid finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 6 protsenti ja koondlaenud 3 protsenti. Netofinantsvarad ulatusid seega juuni l√Ķpus 2,2 miljardi euroni. Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni l√Ķpus 8197 eurot ja laenude j√§√§k 6550 eurot. Eraisiku keskmine netofinantsvara v√§√§rtus oli seega 1648 eurot.

 

N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est