Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased karistused suurenevad

Riigikogu võttis 26. oktoobril 74 poolthäälega vastu uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi – RahaPTS), millega muu hulgas tõstetakse juriidilistele isikutele finantsalaste rikkumiste eest määratava rahatrahvi ülemmäära 32 000 eurolt 400 000 eurole. Finantsinspektsioon tervitab muudatust, kuid toetab samas jätkuvalt karistusmäärade ühtlustamist IV rahapesu tõkestamise direktiiviga, mille järgi oleks maksimaalne karistusmäär vähemalt viis miljonit eurot.

Uuendatud RahaPTS‑iga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (nn IV rahapesu tõkestamise direktiiv).

Olulisematest muudatustest on seadusandja täpsustanud klientidega ärisuhete loomisel ja jälgimisel kohaldatavate hoolsusmeetmete sisu ja ulatust ning äriühingute tegelike kasusaajate läbipaistvuse tagamisega seotut. Samuti on seadusandja tõstnud turuosaliste vastutuse ulatust erinevate RahaPTS‑ist tulenevate kohustuste rikkumisel.

Nii tekib turuosalistel hoolsusmeetmete kohaldamisel muu hulgas kohustus tuvastada kohalikud riikliku taustaga isikud ning teatud juhtudel rakendada nende puhul täiendavaid meetmeid.

Äriühingute tegelike kasusaajate läbipaistvuse tagamiseks nähakse ette tegelike kasusaajate regulatsiooni oluline sisuline muudatus. Kui varem oli tegelike kasusaajate tuvastamise kohustus ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kohustatud isikutel, kellele see oli üks oma klientide tausta uurimise aspekt, siis uus seadus näeb ette kohustuse kõigile juriidilistele isikutele oma tegelikke kasusaajaid teada ja nende kohta infot avaldada.

Lisaks on seadusandja karmistanud juriidilistele isikutele maksimaalselt määratavate rahaliste karistuste ulatust, mis uue seaduse jõustumisel on senise 32 000 euro asemel kuni 400 000 eurot. Seda põhjusel, et praegu kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ei vasta karistuste määrad kaitstavate õigushüvede olulisusele ega mõjuta süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Finantsinspektsioon toetab samas jätkuvalt karistusmäärade ühtlustamist IV rahapesu tõkestamise direktiiviga, mis sätestab maksimaalseks karistusmääraks juriidilistele isikutele vähemalt viis miljonit eurot või 10% aastasest kogukäibest ning füüsilistele isikutele vähemalt viis miljonit eurot.

"Sellised karistusmäärad aitaks Finantsinspektsiooni hinnangul paremini saavutada vajalikku heidutust, et tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks,“ sõnas Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Finantsinspektsiooni üks strateegilisi eesmärke.

 

N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est