Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Töövõtulepingust taganemine. Tuvastushagi

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-79-16

Riigikohtu 20.10.2016 lahend nr3-2-1-79-16

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

AS X (hageja) esitas maakohtusse hagi OÜ X (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse summas 108 089 eurot 97 senti ja viivise. Hageja esitas ka kolm alternatiivset nõuet:

1) tuvastada kostja kohustus esitada AS-le Y tahteavaldus garantiikirja alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga või alternatiivselt:

2) kohustada kostjat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tegema tahteavaldused, millega tagatakse, et AS Y ei teosta kostjale garantiikirja alusel väljamakseid, ning kohustuse täitmata jätmise juhuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 60 000 eurot koos viivisega või alternatiivselt:

3) tuvastada kostjal AS Y väljastatud garantiikirja alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine.

Maakohus luges tuvastatuks, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Kohus kvalifitseeris kostja ülesütlemisavalduse ja täiendava leppetrahvinõude lepingurikkumise tõttu lepingust taganemiseks. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukoht

1. Töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles öelda. Varasemas praktikas on kolleegium korduvalt viidanud, et taganemise kõrval tuleneb tellijale Võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg-st 1 võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

2. Kolleegium on varem korduvalt rõhutanud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS-i § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS-i § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

3. Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised. VÕS-i § 159 lg-s 2 sätestatud mõistliku aja sees ei saa arvestada hea usu põhimõtet, kuna mõistlik tähtaeg ei saa iseenesest olla vastuolus hea usu põhimõttega.

4. Hagejal on iseenesest õigus esitada tuvastusnõue, et kostjal ei ole õigust pangagarantiid realiseerida. Sarnaselt on kolleegium olnud varasemas praktikas, küll hagi tagamise kontekstis, seisukohal, et hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjatele.

5. Isikul on TsMS-i § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est