Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Ümbrikupalga tekitatud kahju oli eelmisel aastal 158 miljonit eurot

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2015. aastal ümbrikupalga maksmisest tekkinud kahju riigile 158 miljonit eurot, mis on aastaga suurenenud 65 miljoni euro võrra.

Kõige probleemsemateks tegevusvaldkondadeks peavad kaubandus-tööstuskoja ning MTA küsitlusele vastanud ehitust (89%), majutust ja toitlustust (67%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda (29%).

Peamise ümbrikupalkade maksmise põhjusena tõid vastajad välja kõrged tööjõumaksud, kulude kokkuhoiu ja konkurentsieelise saavutamise, näiteks maksude maksmata jätmisega saab ettevõte teha soodsamaid pakkumisi riigihangetel. Vastustest ilmnes, et peamiselt küsivad töötajad nn musta palka selleks, et varjata oma sissetulekut kohtutäituri või mõne muu võlanõudja eest. Samuti soovitakse teenida lisaraha toetustele, mida pakub näiteks töötukassa.

MTA andmetel on suurim osalise ümbrikupalga tekitatud kahju ehitussektoris.

„Ehitusettevõtjad on meiega suheldes öelnud, et ehitaja tasu sõltub küll objekti asukohast, kuid alla 6 euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. Meile 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle 6 euro saab tunnis kätte vaid 24% ehitustöölistest. See tähendab, et osa palgast liigub jätkuvalt ümbrikus,“ ütles MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

„Vaid kontrollimeetmetega osalise ümbrikupalga probleemi ei lahenda. Näeme sarnaselt kaubandus-tööstuskojaga võimalust selles, et ettevõtjad ja erialaliidud koostöös maksu- ja tolliametiga otsivad sektorile sobivaid lahendusi, kuidas parandada ausalt makse maksvate ettevõtjate konkurentsiolukorda,“ ütles Reitmann.

Tema sõnul ei ole ümbrikupalga saajate arv aastaga suurenenud, kuid laekumata jäävata maksude summat on suurendanud osalise ümbrikupalga osakaalu tõus töötasus.

Kaubanduskoda ning maksu- ja tolliamet korraldasid ümbrikupalkade teemalise küsitluse teist korda. Seekord vastas küsitlusele 336 ettevõtjat.

N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est