Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Võlakirjaemissioon. Hagi muutmine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-93-16

Riigikohtu 26.10.2016 lahend nr3-2-1-93-16

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

OÜ X (hageja) esitas maakohtule AS X (pankrotis) pankrotihalduri (kostja I) ja OÜ Y (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada oma 3 925 013 euro 2 sendi suurust nõuet AS X (pankrotis, edaspidi ka pankrotivõlgnik) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 järgses rahuldamisjärgus.

Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele osaliselt vastu. Ringkonnakohus tegi uue otsuse hagi osalise rahuldamise kohta. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukoht

1. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga selles, et pankrotivõlgnikul kui võlakirjade emitendil oli õigus, mitte kohustus võlakirju lunastada, kui Ameerikanurga kinnistu osaliselt võõrandati. Emitendi kohustust ei saa tuletada ka hageja kassatsioonkaebuses viidatud võlakirjaemissiooni tingimuste rõhuasetusest lauseosale "eeldusel, et". Eeldus ei ole selles lauses mõistetav tähenduses, et kinnistu võõrandamine on võimalik vaid eeldusel, et toimub osaline lunastamine.

2. Kuna pankrotivõlgnikul ei tekkinud võlakirjade osalise lunastamise kohustust, ei ole lunastamata jätmine käsitatav kohustuse rikkumisena ning seetõttu ei ole võimalik ka hageja kasuks viivist arvestada.

3. Hageja võis tugineda alternatiivsele arvutusmetoodikale, tegemist on väidetega õiguse tõlgendamise kohta, mida on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 634 lg 2 järgi lubatud esitada ka pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ka TsMS-i § 376 lg 4 p 1 ei pea hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.

4. Riigikohtu lahendi 3-2-1-175-14 seisukohad olid esitatud laenulepingust tulenenud vaidluse kohta, kuid tagajärg, et seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt intressi, on kehtiv ka võlakirjaemissiooni korral, mil emitent kui võlasuhtes kohustatud isik võtab kohustuse maksta võlakirjade omanikele võlakirjadelt intressi.

5. Pooled on menetluses vaielnud selle üle, kas emitendil oli tekkinud osalise lunastamise kohustus või mitte. Seega polnud hagejal vajalik ja tõenäoliselt ka võimalik esitada tõendeid osalise lunastamise toimumise kohta, vaid põhjendada oma seisukohti, miks oli emitendil hageja arvates tekkinud osalise lunastamise kohustus, seda eelkõige võlakirjaemissiooni tingimustest lähtuvalt.

6. Praegusel juhul on otsuse põhjendava osa ebaloogiline, struktureerimata ja kirjeldav ülesehitus toonud mh kaasa vastuolulise lahendi, sest otsuse põhjendustest võib järeldada hagi osalist rahuldamist, kuid resolutsiooni järgi on jäetud hagi rahuldamata.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est