Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-15-1022/29

Riigikohtu 03.10.2017 lahend nr 3-15-1022/29

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

OÜ X liisis AS A-lt tootmisliini, mille tagastas koos jääkväärtusega. AS A müüs tootmisliini AS B-le, kes omakorda liisis seadmed sama liisingulepingu alusel OÜ Y-le. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi maksuotsuse OÜ Y sisendkäibemaksu vähendamiseks, enammakse tagasinõudmiseks ja määras tasumisele arestitud summa. MTA jättis rahuldamata OÜ Y vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. OÜ Y esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. OÜ Y esitas apellatsioonkaebuse otsuse tühistamiseks, mille ringkonnakohus rahuldas, tühistades halduskohtu otsuse koos maksuotsusega. MTA esitas kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Riigikohtu seisukoht

1. Maksuhaldur ja kohtud on õigesti jõudnud järeldusele, et OÜ-de vahel toimus ettevõtte kui majandusüksuse varjatud üleminek, mille käigus anti üle ka tootmisliini kasutusõigus.

2. Maksuotsuses märgiti, et kuna tootmisliini soetamine oli osa ettevõtte kui majandusüksuse omandamisest, ei ole see käsitatav tavapärase tehinguna, millest saanuks tekkida maksustatav käive käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lõike 1 kohaselt. Eelmainitud seisukoht on eksitav, kuna KMS § 4 lõige 2 on erisäte § 4 lõike 1 suhtes. Kui ettevõtte üleandmine ei oleks käsitatav KMS § 4 lõige 1 punkti 1 järgi kauba võõrandamise või teenuse osutamisena ettevõtluse käigus, siis puuduks vajadus KMS § 4 lõikest 2 tuleneva erandi tegemiseks.

3. Ettevõtte või selle osa omandamine ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamist piirav asjaolu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld tuleneb asjaolust, et kuna ettevõtte üleandmisest ei teki KMS § 4 lõige 2 punktist 1 tulenevalt käivet, ei teki ettevõtte üleandjal kohustust maksta ka käibemaksu. Kui müüjal puudub kohustus maksta käibemaksu, siis pole tal õigust lisada seda ka tehingu väärtusele. Eelnevast tulenevalt ei ole täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldus tulenevalt KMS § 29 lõige 3 punktist 1.

4. Ettevõtte ülemineku regulatsioon ei ole mõeldud ainult võlausaldajate kaitseks ja kuritarvituste vältimiseks, vaid ka tehingute tegemise lihtsustamiseks, kus osapooled ei soovi varjata oma tahet ettevõtet kui majandusüksust üle anda. Sarnaselt võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 180 on ka KMS § 4 lõige 2 punkt 1 eesmärk lihtsustada tehingupoolte halduskoormust.

5. Kui toimus ettevõtte varjatud üleminek, mille eesmärk oli vabaneda enne ettevõtte üleandmist tekkinud maksukohustuste täitmisest, kohaldub maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 37. Maksukohustuste üleminekut reguleeriv MKS § 37 on sisult laiem kui KMS § 4 lõige 2 punkt 1, mille kohaselt lähevad ettevõtte omandajale üle kõik ettevõttega seotud maksuvõlad. Kui KMS § 4 lõige 2 punkt 1 kohaldub konkreetselt kahe isiku vahelisele tehingule, siis MKS § 37 võimaldab ettevõtte üleandja maksukohustused sisse nõuda omandajalt sõltumata, kas ettevõtte üleminek toimus otse või kolmandate isikute kaudu. Kuivõrd MKS § 37 ei piira ettevõtte üleminekusse kaasatud kolmandate isikute õigusi ega tekita neile kohustusi, siis pole vajadust ka hinnata kolmandate isikute kaudu tehtud tehingute näilikkust või maksudest kõrvalehoidumise eesmärki. Kolleegium on asunud seisukohale, mille kohaselt tuleb maksustamisel lähtuda MKS § 37, mistõttu ei ole maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtavate tehingute osas kohaldatav MKS § 84 asjakohane.

6. Olukorras, kus lepingu ülemineku käigus vormistati vana lepingu lõpetamine ja uue lepingu sõlmimine, ei muuda see lepingu üleandmise kvalifikatsiooni, kui poolte tegelik tahe oli suunatud olemasoleva lepingu täitmise jätkamisele. Liisingulepingu puhul, mis vastab KMS § 2 lõikes 5 määratletud kauba võõrandamise tunnustele, tuleb käibemaksu arvestamise seisukohast kohaldada alati lepingu üleandmise sätteid, kui liisinguvõtjal säilib liisingueseme omanikuks saamise õigus. Liisinguandjate vahelisest lepingust ei teki käibemaksuga maksutavat käivet, kui liisinguandja annab liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele liisinguandjale, kuna tehing ei vasta KMS § 2 lõikes 5 sätestatud tunnustele. Kui liisinguleping anti üle ettevõtte ülemineku käigus, siis tulenevalt KMS § 4 lõige 2 punktis 1 sätestatust ei teki ka liisinguvõtjate vahel käibemaksuga maksustatavat käivet.

7. Eksliku õigusliku aluse kasutamine ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Kolleegium kinnitab varasemat seisukohta, mille kohaselt on eksliku õigusliku aluse kasutamine haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua kaasa akti tühistamist juhul, kui eksisteerib haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ning jättis jõusse halduskohtu otsuse, täiendades selle põhjendusi. MTA vabastati kautsjoni tasumisest.

N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est