15.04.2013 Esmaspäev

Audiitorteenused, kas vaid audit ja ülevaatus?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Sulev Luiga Sven-Siling Vandeaudiitorite pakutav lisandväärtus seisneb eelkõige täiendava kindlustunde loomises turuosalistele. Infotarbijate (investorite, finantseerijate, maksukogujate, tarnijate, klientide ja töötajate) huvi on saada usaldusväärset teavet kliendi-koostööpartneri majandustulemuste kohta ja sedakaudu kaitsta end asümmeetrilise info ohtude vastu. Artikkel ilmus märtsikuu elektroonilises ajakirjas Raamatupidamisuudised Pluss.

Sulev Luiga,
juhtivpartner ja tegevjuht, vandeaudiitor,
BDO Eesti
Sven Siling,
partner ja audiitorteenuste juht, vandeaudiitor,
BDO Eesti
Sulev Luiga Sven-Siling Vandeaudiitorite pakutav lisandväärtus seisneb eelkõige täiendava kindlustunde loomises turuosalistele. Infotarbijate (investorite, finantseerijate, maksukogujate, tarnijate, klientide ja töötajate) huvi on saada usaldusväärset teavet kliendi-koostööpartneri majandustulemuste kohta ja sedakaudu kaitsta end asümmeetrilise info ohtude vastu. Artikkel ilmus märtsikuu elektroonilises ajakirjas Raamatupidamisuudised Pluss.
Sulev Luiga,
juhtivpartner ja tegevjuht, vandeaudiitor,
BDO Eesti
Sven Siling,
partner ja audiitorteenuste juht, vandeaudiitor,
BDO Eesti

Käesoleval aastal 08. märtsil möödus kolm aastat Audiitortegevuse seaduse jõustumisest, mis senisest konkreetsemalt määratles audiitorteenused ning vandeaudiitorite kutsestandardid teenuste kvaliteedi tagamiseks.

Seaduse nõuetest tasub silmas pidada, et avalikkusele mõeldud audiitorteenuseid tohib Eestis osutada üksnes vandeaudiitor ning vaid läbi tegevusluba omava audiitorettevõtja [1]. Laias laastus võib avalikkusele antava kindlustunde kaudu vandeaudiitori poolt osutatavad teenused jagada kolmeks:

  • kindlustandvad audiitorteenused,
  • seonduvad audiitorteenused,
  • nõustamine.

Esimese puhul on audiitorteenuse lõpptulemuseks vandeaudiitori kindlustandev seisukohavõtt, mis on mõeldud kindlustunde tekitamiseks avalikult kasutamiseks. Kahe viimase puhul tuleb arvestada piirangutega kas avalikult kasutamisel ja/või kindlustunde väljendamisel.

Audiitorteenused üldse, kuid eriti kindlustandvad audiitorteenused, seonduvad enamusele raamatupidamise aastaaruannete auditi või ülevaatuse kohustusega. Tegelikult  jagunevad kindlustandvad audiitorteenused omakorda kolmeks:

  • Finantsaruannete audit [2] (põhjendatud kindlustunnet andev teenus)
  • Finantsaruannete ülevaatus [3] (piiratud kindlustunnet andev teenus)
  • Muud kindlustandvad audiitorteenused [4] (nii põhjendatud kui piiratud kindlustunnet andvad teenused), mis sobivad kasutamiseks eelkõige muude vandeaudiitorile seadusega pandud kohustuste täitmisel (nagu näiteks erikontrollide läbiviimine, mitterahaliste sissemaksete väärtuse hindamise kontroll jmt.)

Kindlustandvate teenuste rahvusvahelise raamistiku (EE) kohaselt eksisteerib kaht tüüpi kindlustandvaid teenuseid, mida (ka Eestis) on vandeaudiitoril lubatud osutada: põhjendatud kindlustandvad teenused ja piiratud kindlustandvad teenused. Raamistikus toodud selgituste kohaselt nimetatakse kindlustandvate  teenuste  puhul (eriti  möödunud  perioodide  finantsinformatsiooni  osas) põhjendatud kindlustandvaid teenuseid  audititeks ja piiratud kindlustandvaid teenuseid ülevaatusteks. On olemas ka avalikkusele kasutamiseks mõeldud kindlustandvad audiitorteenused tulevikku suunatud finantsinformatsiooni osas.

Seonduvad audiitorteenused [5] on tavapäraselt kas töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas või töövõtud finantsinformatsiooni koostamiseks. Sellised teenused  ei ole mõeldud suvalistele kasutajatele kindlustunde loomiseks ning on mõeldud (tavapäraselt vaid) toetava materjalina asjakohaste juhtimisotsuste tegemisel. Tavapäraselt on sellistel teenustel vaid kaks osapoolt (teenust osutav vandeaudiitor ning otsust teostav vastutav isik-tellija).

Seejuures kokkuleppeliste protseduuride läbiviimise töövõtu lõppeesmärgiks on vandeaudiitori aruande esitamine (vaid) tehtud faktiliste tähelepanekute kohta. Kuna vandeaudiitor esitab oma aruande (vaid) kokkulepitud protseduuride tulemusena tehtud faktiliste tähelepanekute kohta, siis ei väljenda ta mingit kindlust ei tööd tellinud ega mittetellinud osapooltele (sh avalikkusele). Aruande kasutajad peavad ise hindama audiitori poolt aruandes välja toodud protseduuride asjakohasust ja tähelepanekuid ning tegema vandeaudiitori töö põhjal ise omad järeldused ja otsustused. Taolised töövõtud sobivad eelkõige mingite faktide või asjaolude kinnitamiseks teatud tüüpi erikontrollides ja nende sobivuses audiitorteenust mittetellinud osapooltele kindlustunnet tekitava tõendusmaterjalina tasuks tõsiselt kahelda.

Viidates asjaolule, et Eestis ei ole lubatud vandeaudiitoril teostada auditit või ülevaatust iseenda poolt koostatud finantsaruannetele, kuna sellega kaasneb sõltumatuse kadumise oht  läbi eneseülevaatuse, siis finantsinformatsiooni koostamise töövõtu eesmärgiks on vandeaudiitori kui arvestuseksperdi asjatundlikkuse kasutamine finantsinformatsiooni kogumisel, klassifitseerimisel ja kokkuvõtete tegemisel. See audiitorteenus hõlmab tavaliselt andmete koondamist mõistetavasse vormi ilma nõudeta kontrollida antud informatsiooni aluseks olevaid väiteid. Töös kasutatavad protseduurid ei ole välja töötatud eesmärgiga, mis võimaldaks vandeaudiitoril-arvestuseksperdil väljendada mistahes kindlust finantsinformatsiooni kohta. Samas saavad finantsinformatsiooni kasutajad arvestuseksperdi kaasamise tulemusel teatud kasu, sest teenus on osutatud kutsealase kompetentsuse ja nõutava hoolsusega.

Nõustamisteenuseid eristab eelpool kirjeldatud audiitorteenustest eelkõige teenuste osutamise kohustuslike alusstandardite puudumine. Nõustamisteenuste osutamine põhjustab tänapäeval audiitorettevõtjatele tihti probleeme – nõustamisteenuseid osutades seatakse liialt tihti ohtu oma sõltumatus, kuna hiljem omaenda soovituste tulemuste kontrollimisel on keeruline jääda sõltumatuks ja objektiivseks. Samas eristab professionaalset firmat asjaarmastajatest just nõustamisvõimekus ning oskus nõustamisel potentsiaalseid tulevasi huvide konflikte vältida.

Piltlikult öeldes on iga nõustamine „rätsepatöö“ ja taolisi töid ei tasu tööd mitte tellinud kolmandatel osapooltel kunagi lugeda mingitki kindlustunnet tekitavateks. Siiski tasub vandeaudiitoril ja kasutajatel arvestada, et kirjaliku nõustamisteenuse korral võib aruanne olla hiljem käsitletav kindlustandva või seonduva audiitorteenusena isegi siis, kui see algselt nii ei olnud mõeldud.

Sedakaudu tasub meeles pidada, et vandeaudiitori nime kasutamise lõpptulemusena on lugejate ootused kõrgendatud ja igasugune vandeaudiitori poolt osutatud teenus, mis vastab kindlustandva teenuse definitsioonile, ei ole kolmandate osapoolte jaoks „vaid“ konsultatsioonitöövõtt, vaid on kindlustandev teenus. „Kindlustandevteenus” seejuurestähendabteenust,millepuhulvandeaudiitoravaldab kokkuvõtte,misonkavandatudsuurendamakasutajate usaldust käsitletava küsimuse hindamise või mõõtmise lõpptulemuse vastu ning milles ei ole fikseeritud piiranguid kasutamisele ja ettenähtud kasutajatele (avalikustamisele).


[1] Register asub https://www.audiitortegevus.ee/lr1/web/guest/valisaudit/register

[2] Osutatakse kooskõlas IFAC ISA (EE) standarditega

[3] Outatakse kooskõlas IFAC ISRE (EE) standarditega

[4] Osutatakse kooskõlas IFAC ISAE (EE) standarditega

[5] Osutatakse kooskõlas IFAC ISRS (EE) standarditega

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


right banner 2024 est konference