21.11.2017 Teisipäev

Omakapitali suurus kontrolli alla!

Kahjumi kandmise võime sõltub osakapitali ja omakapitali proportsioonist.
Jana Reitsakas, vandeadvokaat
Jana Reitsakas, vandeadvokaat Foto: Advokaadibüroo REMO’s

Netovara ei tohi olla väiksem kui pool osakapitalist või väiksem kui äriseadustikus sätestatud minimaalne osakapitali suurus.

Eestis on kõige levinumad kaks äriühingu vormi: osaühing ja aktsiaselts. Kuivõrd selle artikli raames käsitletav regulatsioon kehtib suuremas plaanis mõlemale äriühingu vormile, siis kasutatakse siin lihtsustamise eesmärgil vaid mõisteid “osakapital” ja “osanik”, mõeldes selle all ka vastavalt “aktsiakapitali” ja “aktsionäri”. Juhul kui vaadeldav põhimõte ei kehti osaühingule ja aktsiaseltsile samas ulatuses, on see artiklis eraldi välja toodud.

Mis on omakapital ja netovara?

Tihti küsitakse, mis vahe on omakapitalil ja netovaral. Ka äriseadustikus kasutatakse mõlemat mõistet. Tegelikult on need mõisted sünonüümid.

Omakapital ehk netovara on vara, mis märgitakse bilansis ning mis arvutatakse järgmise valemi alusel:
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
netovara = varad (nt raha, põhivarad, nõuded, varud) – kohustused (nt võlad, laenukohustused).
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Teiste sõnadega näitab omakapital, kui palju on osanikud ettevõttesse raha/vara pannud ja kui palju on kasumit/kahjumit teenitud. Kasumi arvestamisel võetakse arvesse ka ettevõtte kohustused. Negatiivne omakapital võib tekkida seega ka siis, kui kaasatakse võõrkapitaliinstrumente, näiteks juhul, kui osanikud annavad ettevõttele intressiga laenu.

Paljud inimesed hindavad ettevõtte majandusseisu just omakapitali näitajate põhjal, arvates, et see kajastab tegelikku olukorda kõige realistlikumalt. Kui omakapital on negatiivne, siis tekib võlausaldajatel hirm, et nende nõuded jäävad rahuldamata. Alati ei ole see hirm põhjendatud, kuna ettevõttel võib olla piisavalt likviidseid vahendeid, et täita õigeaegselt kõik kohustused. Kahjuks võib mõne ettevõtte puhul see aga vihjata tõesti kehvale finantsseisule. Seetõttu on seadusandja sätestanud omakapitalile miinimumnõuded. Sellega kaitstakse ettevõtte võlausaldajaid ja sunnitakse ettevõtte omanikke olukorda kontrolli all hoidma.

Artiklit saate täismahus lugeda peatselt ilmuvast Raamatupidamisuudiste novembrinumbrist.

Kui Te pole veel jõudnud Raamatupidamisuudiseid tellida, saate seda teha SIIT