29.06.2017 Neljapäev

Töövõtu-, käsundus- või tööleping: eelised ja puudused

Ettevõtte juhtkonnal tekib tihti küsimus, milline leping on otstarbekam töövõtjaga sõlmida, kui plaanis on kas ühekordne projekt või ajutised või hooajalised tööd. Mõnikord ei pöörata piisavalt tähelepanu töö sisu ja lepingu vormi kokkusobimatusele, mis võib pärast tööde valmimist põhjustada vaidlusi tööandja ja töövõtja vahel või vigu maksude deklareerimisel.
Anne-Jana Prantsuzova, jurist
Anne-Jana Prantsuzova, jurist Foto: Donoway Eesti

 Töölepingu seaduse (edaspidi – TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) töölepingu alusel tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.

TLS-i § 33 lg 1 järgi maksab tööandja töötajale töötasu kord kuus, kuid poolte kokkuleppel võib tasu maksmiseks määrata ka lühema tähtaja. Seega on tööleping igal juhul tasuline. Käsundus- ja töövõtulepingu puhul selline kohustus puudub. Võlaõigusseaduse (edaspidi – VÕS) § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alles töö valmimisest. Käsunduslepingu puhul võib käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu olla määratud kindlate ajavahemike järel või pärast käsundi täitmist (VÕS i § 628 lg 1).

Täpsemalt saate lugeda sellest, mille poolest erinevad tööleping, töövõtuleping ja käsundusleping, värskest Plussi numbrist.