Eesti Kaubandus-Tööstuskoda leiab siiski, et tööohutuse ja töötervishoiu regulatsioon sisaldab veel ebamõistlikke ja ajale jalgu jäänud nõudeid, mis tuleks kaotada või muuta. Sellest lähtuvalt esitas koda ministeeriumile regulatsiooni muutmiseks täiendavad ettepanekud.
Ministeerium koostas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmiseks väljatöötamise kavatsuse, millega plaanitakse mitmeid tööandjate jaoks positiivseid muudatusi. Näiteks plaanitakse tänu kaubanduskojale pikendada töötaja tervisekontrolli saatmise aega. See tähendab, et edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.
Lisaks kaotatakse kaubandus-tööstuskoja ettepanekul ebavajalikud teavitamiskohustused. Näiteks ei pea edaspidi tööinspektsiooni teavitama töökeskkonnanõukogu moodustamisest ja kord aastas ka selle iga-aastasest tegevusest. Samuti kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest ning tööandja ei pea enam raporteerima väiksemaid tööõnnetusi.
Regulatsiooni plaanitakse täiendada nii, et teatud tingimustel võib tööandja töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele korraldada ise täiendõpet. Ka töötaja juhendamine muutub lihtsamaks, kuna sissejuhatava, esmase- ja täiendjuhendamise ning väljaõppe asemel plaanitakse jätta ainult juhendamine ja väljaõpe ning tööandja saab otsustada, kuidas ja kes selle läbi viib, võttes arvesse töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.
Täiendavad ettepanekud
Kuna kaubandus-tööstuskoda näeb regulatsioonis veel teisigi probleeme, tegi koda ministeeriumile täiendavad ettepanekud tööohutust ja töötervishoidu puudutava regulatsiooni kaasaegsemaks muutmiseks, ebavajalike nõuete kaotamiseks ja tööandjate halduskoormuse vähendamiseks. Muu hulgas esitati järgmised ettepanekud:
kaugtöö korral peaks tööohutuse ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest vastutama töötaja, mitte tööandja;
tuleks tõsta ka töötaja vastutust tööohutuse nõuete mittetäitmisel, näiteks, kui töötaja ei kanna ehitusplatsil kiivrit;
kontoritöötajate tervisekontrolli peaksid saama läbi viia ka perearstid, kuna neil on sisuliselt samasugused võimalused olemas ning see oleks nii tööandja kui töötaja jaoks mugavam;
kuvariga töötamise reeglid tuleks üle vaadata ja aegunud ning ebavajalikud nõuded kaotada, näiteks puudub põhjendatud vajadus töötaja juhendamiseks ja väljaõppeks enne kuvariga tööle asumist;
tööandja võiks saada töövõimetusese algusest automaatselt teada, et tööandja saaks kohe teada, mis põhjusel töötaja töölt eemal viibib – kas tervisliku seisundi tõttu või on töölt lahkunud jäädavalt;
tööandjat tuleks teavitada krooniliste haiguste ja ravimite mõjust, mis võivad avaldada mõju tööülesannete sooritamisele.
