09.11.2017 Neljapäev
EL-i nõukogu ja europarlament leppisid kokku EFSI jätkumise
Eesti eesistumisel jõudis liikmesriike esindav Euroopa Liidu (EL) Nõukogu kokkuleppele europarlamendiga Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) jätkamises, mille toimimist pikendatakse 2020. aasta lõpuni, eesmärgiga kaasata lisainvesteeringuid vähemalt 500 miljardi euro ulatuses.
"Investeerimistingimused Euroopa Liidus on selgelt paranenud," ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteate vahendusel. "Samas on investeeringute tase jätkuvalt madalam võrreldes viimase majanduskriisi eelse ajaga. Suurema ja efektiivsema EFSI-ga saame investeeringuid hoogustada ja majanduskasvu pikaajalisi väljavaateid tugevdada."
Kokkuleppe kohaselt suureneb EL-i eelarve garantii EFSI-le 26 miljardi euroni ning Euroopa Investeerimispanga panus 7,5 miljardi euroni võrreldes praeguse 5 miljardi euroga.
Eelnõu sisaldab hulka tehnilisi muudatusi, mis muu hulgas laiendavad hõlmatud sektoreid, kliimaga seotud tegevuste tugevdamist ning suuremat sihitatud toetust liikmesriikidele, mis vajavad abi projektide arendamisel.
EFSI on investeeringute kanal, mis Euroopa Liidu eelarve garantii toel soodustab erasektori investeeringute tegemist. EFSI toimib kaheosalisena. Üks osa on suunatud taristu- ja innovatsiooniprojektide rahastamisele ja toimib Euroopa Investeerimispanga toel. Eestis on selle kaudu investeeritud näiteks Tallinna Lennujaama ehitusprojekti, aga ka superkondensaatoreid tootvasse ettevõttesse Skeleton Technologies. Teine osa EFSI-st keskendub väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise turgutamisele, mida Eestis vahendavad Kredex ja LHV Pank.
EFSI kutsuti ellu 2015. aastal, kui majanduslanguse järgselt ei olnud suuremahuliste investeeringute, eriti taristuinvesteeringute tase Euroopas mitme aasta jooksul kasvanud. EFSI eesmärk on EL-i eelarve toel aidata kaasa investeeringute hoogustamisele, kaasates erainvesteeringuid ja investeeringuid teistest EL-i eelarve välistest allikatest.
