19.01.2018 Reede

Euroopa Liit loob raamistiku paindlike töösuhete rakendamiseks

Euroopa Liit plaanib uue direktiiviga kehtestada igat liiki töösuhetele rakendatavad miinimumnõuded, mis peaks tagama suurema kaitse eelkõige paindlikes töösuhetes (osaline tööaeg, tähtajaline töö, renditöö) osalevatele isikutele. Direktiiv hakkab asendama praegu kehtivat töösuhte ja töölepingu tingimusi reguleerivat direktiivi 91/533/EMÜ. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda selgitab, mis on direktiivi kehtestamise eesmärk, keda uue direktiivi nõuded mõjutavad ja mis on kehtima hakkavad olulisemad muudatused.

Euroopa Liit plaanib uue direktiiviga kehtestada igat liiki töösuhetele rakendatavad miinimumnõuded, mis peaks tagama suurema kaitse eelkõige paindlikes töösuhetes (osaline tööaeg, tähtajaline töö, renditöö) osalevatele isikutele.
Euroopa Liit plaanib uue direktiiviga kehtestada igat liiki töösuhetele rakendatavad miinimumnõuded, mis peaks tagama suurema kaitse eelkõige paindlikes töösuhetes (osaline tööaeg, tähtajaline töö, renditöö) osalevatele isikutele. Foto: pixabay.com

Mis on eesmärk?

Uus regulatsioon on mõeldud täiendama osalise tööaja, tähatajalise töö ja renditöö direktiive, mis võimaldavad paindlikke töösuhteid, kuid mille rakendamiseks ei ole kehtestatud ühtseid miinimumnõudeid. Miinimumnõuete eesmärk on paindlikes töösuhetes olevate isikute kaitsmine ning töösuhte läbipaistvamaks ja prognoositavamaks muutmine.

Keda mõjutab?

Muudatused mõjutavad kõiki tööandjaid, kes võimaldavad oma töötajatele paindlikke töösuhteid. Mõnel juhul võib tekkida senise paindlikkuse kadu. Täiendavad kulud võivad kaasneda näiteks dokumentide ülevaatamise ja kohandamisega uue korra kohaselt.

Mis on olulisemad muudatused?

  • Direktiiviga kehtestatakse kõikidele töösuhte liikidele kohalduvad ühtsed miinimumtingimused:
  • Maksimaalne katseaja kestus, olenemata töösuhte liigist, on kuus kuud.
  • Töötajale tuleb kirjaliku tõendiga esitada teave, milles lisaks tavapärastele andmetele (töö tegemise koht, ametinimetus jne) on kirjas ka:

katseaja kestus ja tingimused;

ületunnitöö korraldus ja selle tasustamine;

muutuva töögraafiku kindlaksmääramise kord;

teave sotsiaalkindlustussüsteemi kohta, kuhu makseid tehakse.

  • Tööandja ei tohi töötajale põhjendamatult keelata graafikuvälisel ajal teise tööandja juures töötamist.
  • Töötajal on õigus saada tööks vajalikke koolitusi tasuta.
  • Muutuva töögraafiku korral, mille määrab kindlaks pigem tööandja kui töötaja, peab tööandja teatama töötajale ajavahemikud, millal ta võib nõuda töötamist (viitetunnid ja –päevad). Väljaspool neid aegasid ei saa eelneva etteteatamiseta töötajalt töötegemist nõuda, kuid töötaja võib nõustuda töötama, kui ta seda soovib.
  • Töötajal on õigus taotleda üleminekut suurema stabiilsuse ja kindlustundega töövormile (nt täistööajale).
  • Nähakse ette õiguskaitsevõimalused puhuks, kui tööandja ei järgi kehtestatud miinimumnõudeid. Õiguste kaitse sõltub üldjoontes tõendamise võimalustest ning seega ei muutu õiguste kaitse siin oluliselt efektiivsemaks võrreldes juba olemasolevate võimalustega.

2. Liikmesriik võib jätta direktiivi kohaldamata töösuhetele, mille kestus on kuni kaheksa tundi ühe kuu jooksul.

3. Töölepingu ja töösuhte tingimusi reguleeriv direktiiv 91/533/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Millal muudatused jõustuvad?

Muudatuste täpne jõustumise aeg ei ole veel teada. Liikmesriik peab uued nõuded riigisisesesse õigusesse üle võtma kahe aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255