Seetõttu algatas ministeerium maksejõuetusalase õiguse ülevaatamise ja muutmise ning saatis huvirühmadele kooskõlastamiseks revisjoni lähteülesande, milles on esile toodud olulisemad maksejõuetust puudutavad ja analüüsimist vajavad probleemid. Samuti küsitakse huvirühmade arvamust revisjoni plaanitavale ulatusele ja lähteülesandes näidatud probleemidele, teatas justiitsministeerium.
„Õigussüsteem ei kaitse praegu piisavalt ausaid ettevõtjaid pahatahtlike eest, kes skeemitavad ja tekitavad kuritahtlikult kahju nii riigile kui ka ettevõtjate mainele. Seetõttu on vaja põhimõttelisi muudatusi ja just riik peab olema tugev katus ausatele ettevõtjatele. Lisaks tsiviilõiguslikele küsimustele panustame senisest enam ressurssi ka sellesse, et politseil ja prokuratuuril oleks tugev võimekus majanduskuritegusid uurida,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
„Hoolimata seadusemuudatustest ei ole maksejõuetusmenetlus praegu tõhus. Ei saa pidada normaalseks, et ligikaudu 60% menetlustest raugeb juba enne pankroti väljakuulutamist, menetlus kestab mitu aastat ja võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent on väike. Kõik see omakorda avaldab negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale,“ rääkis Reinsalu.
Samuti on oluline küsimus, kuidas tagada, et varatute ettevõtete puhul saaks uurida, mis olid maksejõuetuse põhjused ning kas tegu võis olla pahatahtliku pankrotiga.
„Nende küsimustega tegelemine võimaldab parandada ettevõtluskultuuri ja suurendada ettevõtlikkust, tagades võlausaldajatele, et ka lepingupartneri maksejõuetuse korral on võimalik investeering mingis osas tagasi saada,“ rõhutas justiitsminister.
Revisjoniga seoses tuleb tegeleda nii pankrotiseaduse, saneerimisseaduse kui ka füüsilise isiku maksejõuetuse küsimustega.
