Esmaspäev, 27 August 2018 16:44

Läheneb tähtaeg teatada äriregistrile ühingu tegelikud kasusaajad

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Karina Paatsi, töö- ja äriõiguse valdkonna juht
Karina Paatsi, töö- ja äriõiguse valdkonna juht Advokaadibüroo COBALT

1. septembril 2018 jõustuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, mille kohaselt peavad eraõiguslikud juriidilised isikud koguma ja esitama äriregistrile teavet oma tegelike kasusaajate kohta. Ettevõtjatele kehtestatud uue kohustuse eesmärk on tagada, et ühingud koguksid ja hoiaksid asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet ühingu tegelike kasusaajate kohta.

Tegelik kasusaaja

Tegelikuks kasusaajaks loetakse äriühingu puhul füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Otsene omamine on kontrolli teostamise viis, mille puhul omab füüsiline isik äriühingus enam kui 25 protsendilist osalust või omandiõigust. Kaudne omamine on kontrolli teostamise viis, mille puhul omab äriühingus enam kui 25 protsendist suurust või omandiõigust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all, või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.

Kui äriühingu osad või aktsiad kuuluvad usaldusfondile, seltsingule, ühisusele või muule juriidilise isiku staatust mitteomavale isikute ühendusele, loetakse tegelikuks kasusaajaks füüsiline isik, kes sellist ühendust otsese või kaudse omamise kaudu või muul viisil lõplikult kontrollib ja kes on sellise ühenduse asutaja või isik, kes on varakogumisse vara üle andnud, usaldusisik, vara valitseja või valdaja, vara säilimist tagav ja kontrolliv isik või soodustatud isik või isikute ring, kelle huvides selline ühendust peamiselt asutati või tegutseb.

Mitmete osanike või aktsionäride puhul, kellest ühegi otsene ega kaudne osalus äriühingus ei ületa 25%, loetakse tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liikmed (nõukogu liikmed või nõukoguta äriühingu puhul juhatuse liikmed).

Teiste eraõiguslike juriidiliste isikute (nt sihtasutused ja mittetulundusühingud) puhul võib määrata tegelikuks kasusaajaks juhatuse liikme või juriidilise isiku liikmed.

Millised on tegeliku kasusaaja kohustused?

Eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed peavad andma juriidilise isiku juhatusele kogu neile teadaoleva teabe tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teabe tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Muid kohustusi osanikel, aktsionäridel ega liikmetel seoses tegeliku kasusaaja andmete esitamisega ei ole.

On ebaselge, kas juhatus võiks või peaks nõudma osanikelt või aktsionäridelt tegelike kasusaajate tuvastamiseks ka dokumente. Seadus sellist dokumentide esitamise kohustust sõnaselgelt ette ei näe, samas võib dokumentide nõudmine olla juhatuse hoolsuskohustuse täitmise seisukohast mõistlik, kui juhatusel tekib kahtlus osanike või aktsionäride poolt esitatud tegeliku kasusaaja andmete õigsuses (nt keerulise struktuuriga kontsernide puhul või seetõttu, et esitatud andmed ei vasta muule informatsioonile, mis on juhatusele kättesaadav).

Millised on äriühingu ja juhatuse kohustused?

Juriidiline isik on kohustatud koguma ja hoidma andmeid oma tegelike kasusaajate kohta, sealhulgas informatsiooni äriühingu omandiõiguse kohta või valitseva mõju teostamise viiside kohta.

Andmed tegeliku kasusaaja kohta peab esitama äriregistrile (mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile) juhatus kas ettevõtjaportaali vahendusel või notari kaudu.

Registrile tuleb esitada:

  • tegelike kasusaajate nimed, isikukoodid ja isikukoodi riigid, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht ning elukohariik,
  • andmed isiku kontrolli tegemise viisi (otsene või kaudne omamine) kohta.

Sihtasutuste puhul tuleb lisaks esitada ka soodustatud isikute nimekiri, mis peab sisaldama eeltoodud andmeid kõigi soodustatud isikute kohta.

Kui esitatud andmed muutuvad, on äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus kohustatud esitama uued andmed ettevõtjaportaali kaudu hiljemalt 30 päeva jooksul pärast muudatustest teadasaamist. Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitab äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus andmete õigsust aastaaruande esitamisel.

Millist liiki juriidilised isikud peavad avaldama teabe oma tegelike kasusaajate kohta?

Teavet oma tegelikult kasu saavate omanike kohta peavad esitama kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, sealhulgas:

  • osaühingud,
  • aktsiaseltsid,
  • täis- ja usaldusühingud ning tulundusühistud,
  • sihtasutused,
  • mittetulundusühingud,
  • Euroopa äriühingud,
  • Euroopa majandushuviühingud ja Euroopa ühistud.

Erandina on teabe esitamise kohustusest vabastatud korteriühistud, hooneühistud, börsiettevõtted ning sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutused, mille majandustegevuse eesmärk on põhikirjas nimetatud isikute või isikute ringi vara hoidmine või kogumine ja mis ei tegele muu majandustegevusega.

Kõige olulisem – tähtajad!

Pärast 1. septembrit 2018 asutatud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus on kohustatud esitama andmed tegelikult kasu saava omaniku kohta koos äriregistris registreerimise avaldusega. Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris juba registreeritud juriidilised isikud peavad avaldama oma tegelikult kasu saavate omanike andmed Eesti äriregistrile 30. oktoobriks 2018 aastal.

Tegelike kasusaajate kohta teabe esitamine ei ole formaalne kohustus. Tagajärg teabe esitamisega seotud kohustuste rikkumise korral võib olla märkimisväärselt karm. Eraõigusliku juriidilise isiku aktsionäri, osaniku või liikme poolt tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest, kui sellega on põhjustatud olukord, kus kohustatud isik ei suuda täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeedet, võidakse karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot (juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot). Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise korral võidakse juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi kuni 400 000 eurot.

Millest alustada?

Kuigi tähtaeg teabe esitamiseks tundub kauge, ei pruugi juhatusel olla vajalik teave ja dokumendid käepärast ning teabe saamiseks on vajalik kontakteeruda ühingu omanikega, saada kokku asjakohane teave ning esitada see tähtaegselt äriregistrile. Nimetatud protsess on suhteliselt lihtne, kui ettevõtte omandistruktuur on lihtne. Kui aga grupi struktuur on keeruline ning struktuuri kuulub välismaiseid isikuid, võib vajaliku teabe kogumine olla küllalt ajamahukas. Sellest tulenevalt soovitame juhatusel teabe ja dokumentide kogumisega võimalikult kiiresti algust teha.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes