16.07.2018 Esmaspäev

Ligi: töötajate kindlustamise plaan on tööandjate suhtes küüniline

Riigikogu Reformierakonna esimees Jürgen Ligi leidis ERR-ile antud usutluses, et tööandjale töötajate kindlustamise kohustuslikuks tegemise plaan on küüniline ja majandusele kahjulik – liiatigi hoolitseb hea tööandja töökeskkonna eest niigi, halb aga loodab tõenäoliselt ilma läbi ajada.

"See on olnud sotside kinnisidee pea 20 aastat otseselt maksukoormuse tõstmisena. Aga tööjõu hinna tõstmine on majandusele halb. Nüüd on hakatud rääkima selle kulu kompenseerimisest, aga ilmselgelt pole see tagatud ega loo kindlustussüsteemi täiendav killustamine ja bürokratiseerimine uut väärtust, vaid kulu," ütles Ligi ERR-ile ning lisas, et asja algidee on küüniline.

"Tööõnnetused ja kutsehaigused on ainult ja üheselt tööandja süü, need saab ära hoida just täpselt mingi välja öeldud lisamaksuähvardusega ja tööandjad hoolitsevad töötingimuste ja hädade vältimise eest ainult siis, kui karta on lisamaksu, ja välja arvutatav on isegi selleks vaja minev summa. Sotsiaalmaksu vähendamise lubadus selle kindlustusmakse võrra tähendaks, et haiguste ja õnnetuste seos  tööga on täielikult eraldatav muudest põhjustest," kommenteeris Ligi sotsiaalministeeriumi plaani ERR-ile.

"Haigused ei ole ka nii üheste põhjustega, et neid saaks haigekassa eelarves lahutada. Üldine maksukoormuse tõus keeruka ja killustatud süsteemi puhul on üsna kindel. See kindlustus võiks toimida seepärast haigekassa kaudu ja üldise ravikindlustusmakse ja töötuskindlustuse arvel, nagu praegu," rääkis Ligi ERR-ile.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu hinnangul on mõistlik sotsiaalministeeriumi ettepanek, et tööandjad kindlustaksid oma töötajaid tööõnnetuse suhtes ja seda tuleks rakendada.

"Kindlustussüsteemi loomisel tuleb selgemalt paika panna nii tööandja, töötaja kui ka riigi õigused ja kohustused, sest ohutusse töökeskkonda peavad panustama kõik," ütles Maripuu ERR-ile.

Tööandja peab Maripuu sõnul looma ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, töötaja peab järgima kehtestatud nõudeid, kasutama vajadusel isikukaitsevahendeid ning julgema keelduda tööst, mis kahjustab tema tervist.

"Riik peab looma süsteemi selliselt, et tööandjad ei näeks sellest vaid maksukoormuse kasvu vaid eelkõige kasu. Tänane solidaarne süsteem, kus haigekassa maksab haigushüvitist tööõnnetuse korral alates teisest päevast 100-protsendilise hüvitise määraga soosib neid tööandjaid, kes ei pea tööohutus millekski, kes hoides kokku ohutu töökeskkonna loomise pealt saavad seeläbi oma teenuseid ja kaupu odavamalt müüa," rääkis Maripuu ERR-ile.

Ta lisas, et kindlustussüsteem survestaks õnnetuse korral tegelema tagajärgedega ja panustama ennetusse. "Samas leidub ettevõtteid, kes on juba praegu oma töötajad ka töökeskkonnaga seotud ohtude eest kindlustanud ning panustavad seeläbi teistega võrreldes kordades rohkem inimeste tervise säilimisse. See ei anna neile aga kahjuks ettevõtluses täna veel konkurentsieeliseid," tõdes Maripuu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference