20.02.2018 Teisipäev
Luksemburgi andmesaatkonna rajamise eelnõu läbis esimese lugemise
20. veebruaril läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mille alusel majutatakse Eesti andmed ja infosüsteemid Luksemburgi riiklikus kõrgturvalises andmekeskuses.
Andmesaatkonna all mõistetakse riigipilve laiendust, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud näiteks looduskatastroofi, ulatusliku küberrünnaku, elektrikatkestuse või muu kriisiolukorra tõttu.
Kokkuleppega annab Luksemburg Eestile võimaluse hoiustada infosüsteemid valdustes, millele kehtivad kokkuleppes määratletud diplomaatilised privileegid.
Mullu oktoobris allkirjastasid Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo ja Luksemburgi siseminsiter Dan Kersch andmesaatkondade üürilepingu. Üürilepingus lepitakse täpsemalt kokku tehnilistes nõuetes ja varalistes kohustustes Eesti andmete ja infosüsteemide majutamise eest Luksemburgi riiklikus kõrgturvalises andmekeskuses.
Kontseptsioon tervikuna on uudne ning selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud. Tegemist pole diplomaatilise esindusega, millele kohaldatakse samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu saatkondadele. Sellest tulenevalt on vaja sõlmida kokkulepe, mille eesmärk oleks kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust. Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks.
Tegemist on uudse lahendusega rahvusvahelises suhtluses ning selle kokkuleppe sõlmimisega luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.
Kokkuleppele kirjutasid Eesti peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla mullu 20. juunil.
Eesti andmesaatkond Luksemburgis läheb viie aastaga kokku maksma ligi 2,2 miljonit eurot. Sellest ligi 1 miljon eurot kulub saatkonna rajamisele ja iga-aastaselt lisanduvad rendi ja andmesidekulud keskmiselt 236 000 eurot aastas. Toetused kaetakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja 15 protsendi ulatuses riikliku kaasfinantseeringuna.
Eestis tuleb kokkulepe ratifitseerida riigikogus. Riigikogu otsustas 20. veebruari istungil esimene lugemine lõpetada, muudatuste tegemise tähtajaks määrati 6. märts.
Märksõnad
