Kolmapäev, 10 Oktoober 2018 16:41

Mida peaksid teadma vanemahüvitiste muudatustest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
10. oktoobril olid Riigikogus teisel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubavad muudatused.
10. oktoobril olid Riigikogus teisel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubavad muudatused. pixabay.com
10. oktoobril olid Riigikogus teisel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubavad muudatused. Edaspidi saavad ema ja isa olla samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist. Seetõttu tasuks pereplaneerimisel juba varakult läbi mõelda, kuidas lapse esimese kolme eluaasta jooksul vanemapuhkust mõlema vanema vahel jagada, kirjutab sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk.

Muudatustega luuakse ühtne vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, millest osa on mõeldud emadele, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

  • Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi ning emapuhkuse ajal on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.
  • Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui juba jõustunud muudatustega anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kalendrikuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. See tähendab, et vanemahüvitist on võimalik saada kuni kolme aasta jooksul, kuid vanemahüvitise kogusumma sellest ei muutu. Erinevaid võimalusi on palju, näiteks saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja võtta vanemahüvitist välja osaliselt. Samuti saab näiteks iga kuu välja võtta pool vanemahüvitisest, pikendades seega hüvitise saamise perioodi lapse kolmeaastaseks saamiseni.
  • Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses olla vanemapuhkusel ja saada vanemahüvitist samal ajal. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said hüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.
  • Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõigil vanemliku hooleta laste lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kuue kuu jooksul peale lapsendamist või hoolduspere vanema lepingu sõlmimist. Lapsendajapuhkust ja vanemahüvitist saab kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud hoolduspere vanematele.
  • Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada iga alla 14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust. Puhkust saab võtta alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni ning seda on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse ühiste puhkusepäevade kasutamisega seotud erimeelsused, kuna mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus.

Eelkirjeldatud muudatused jõustuvad 01.04.2022.

Mullu detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul (jõustuvad 1.07.2020); vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel,  lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustuvad 1.09.2019); vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine muudeti paindlikumaks ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral makstakse vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni 1000 eurot kuus (jõustusid 1.03.2018).

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes