Aasta parim pakkumine! Hinnavõit
Hinnavõit 51% Hinnavõit

Telli pakett ”Raamatupidamisuudised“ 2018. aastaks ja saad kingituseks jõulunumbri ja videoseminari „Majandusaasta aruanne 2017“

Kingituse väärtus 68 eurot!
TELLIN
Hinnavõit
Teisipäev, 19 September 2017 10:19

Millised muudatused ootavad ees korterite majandamist?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Liina Linsi, partner
Liina Linsi, partner Advokaadibüroo COBALT
1. jaanuaril 2018. a jõustub praegu kehtiva kahe eraldi seaduse – korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse – asemel üks seadus, korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Advokaadibüroo COBALT partner Liina Linsi annab ülevaate olulisematest muudatustest.

Uue seaduse vastuvõtmise peaeesmärk oli reguleerida kõik korteriomandiga seotud õigussuhted ühes seaduses. Sisuliselt on kõige olulisem korteriomandite valitsemist puudutav muudatus ja nimelt see, et kõigi korteriomandite valitsemine hakkab toimuma läbi korteriühistu.

Korteriühistu saab olema see, mis korteriomandite kaasomandi valitsemist korraldab. See tähendab, et kõik, mis ei ole korteriomandi omanike eriomand, jääb kaasomandina korteriühistu valitseda. Nii peaksid kaduma vaidlused näiteks selle üle, kes teenusepakkujatega lepingu sõlmib: lepingupartner on korteriühistu.

Väikesed võivad olla juhatuseta

Ka korteriühistu asutamist on uue seadusega muudetud vähem formaalseks. Nii ei pea korteriühistul olema põhikirja, korteriühistu tekib n-ö seaduse alusel ehk niipea, kui korteriomandid on kantud registrisse. Juba olemasolevate korteriomandi omanike jaoks on oluline see, et kui seaduse jõustumise ajaks ei ole moodustatud korteriühistut, tekib seaduse jõustumisel korteriomandite valitsemiseks korteriühistu ning senise korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad sellele üle. Muudetud on ka juhatuse olemasolu nõuet. Kuni kümne korteriomandiga majadel või juhul, kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, ei ole juhatust vaja ning sellisel juhul esindavad omanikud ühistut ühiselt.

Ühistule tekib pandiõigus

Täiesti uus on pandiõiguse regulatsioon. Selle eesmärk on lihtsustada korteriühistu nõuete realiseerimist omanike vastu. Nimelt juhul, kui korteriomandi omanik on jäänud ühistule võlgu majandamiskulude eest, võib ühistu nüüdsest arvestada sellega, et nimetatud kohustuste täitmine on tagatud pandiõigusega, ilma et vastav õigus isegi registrist näha oleks. Kui korteriomand on koormatud ka hüpoteekidega, on ühistul siiski võimalik sellest hoolimata oma nõue maksma panna.

Arvestama peab üksnes sellega, et pandiõiguse suurus ei saa ületada orteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summat. Nimetatud regulatsiooni kehtestades analüüsiti, kas taoline pandiõigus võiks hilisemalt saada takistuseks elamuasemelaenude taotlemisel pankadest, kuid analüüsi tulemusena jõuti arvamusele, et kuivõrd pandiõiguse suurus on selgelt piiritletud suurusega ning see kehtib kõikide korteriomandite puhul, ei saa pandiõiguse mõju olla oluline.

Lihtsam otsuseid vastu võtta

Muutub korteriühistu koosoleku otsustusvõimelisus. Praegu kehtib põhimõte, et korteriühistu liikmed saavad koosolekut kokku kutsumata otsuseid vastu võtta vaid siis, kui kõik ühistu liikmed on vastava otsusega nõus. 1. jaanuarist tuleb aga arvestada sellega, et koosolekut kokku kutsumata tehtud otsused kehtivad ka siis, kui nende poolt on hääletanud enam kui pool korteriomanikest. Ühtlasi muutub kord, kuidas kortermaja omanikud otsustavad ehituslike ümberkorralduste tegemist kaasomandi suhtes. Kui praegu on selleks vaja kõigi omanike nõusolekut, siis edaspidi piisab minimaalselt enam kui poolte korteriomandi omanike häältest eeldusel, et neile kuulub enam kui pool kaasomandi suurusest.

Ühised laenud kantakse registrisse

Korteriühistute tegevus muutub läbipaistvamaks. Ühelt poolt on seaduse jõustudes kõigil ühistu liikmetel õigus saada teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda kogu ühistut puudutava dokumentatsiooniga, teiselt poolt muutuvad ühistu võetavad laenud korteriühistute registris nähtavaks. Nimelt on seadusega kehtestatud kohustus tavapärast valitsemist ületava laenukoormuse korral kanda märkus laenu olemasolu kohta registrisse. Oluline on rõhutada, et regulatsioon ei puuduta üksnes laene, mis võetakse peale 1. jaanuari 2018, vaid ka varasemaid laene. Need tuleb registrisse kanda hiljemalt 31. detsembriks 2018. Juhatuse liikmed peaksid arvestama sellega, et laenude registrisse kandmata jätmise korral vastutavad nad isiklikult tekkida võiva kahju eest.

Kütet ei tohi enam välja lülitada

Üks päris oluline uuendus on see, et igale omanikule on sätestatud selgesõnaline kohustus hoida oma korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kogu hoone säilitamise ja teiste korterite kasutamise otstarbekohaselt ning liigsete kulutusteta. Seega on edaspidi võimalik korrale kutsuda korteriomanikku, kes kokkuhoiu huvides lülitab enda äraolekul korterist kütte välja.

Kas korteriomandeid on võimalik ka lõpetada? Jah, juhul, kui kõik korteriomanikud vastava kokkuleppe sõlmivad, on võimalik korteriomandid lõpetada ning edasiselt juba kaasomanikena tegutseda.

Tulevik näitab, kuidas uus seadus korteriomandite omamist ja valitsemist selgemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks muudab. Uus regulatsioon annab selleks hea võimaluse.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes