Kolmapäev, 17 Oktoober 2018 10:00

Paljulubav geobloki määrus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tambet Laasik, vandeadvokaat
Tambet Laasik, vandeadvokaat LEADELL Pilv Advokaadibüroo
Käesoleva aasta jooksul võetakse Euroopa Liidu geobloki määruse alusel eelduslikult vastu tarbijakaitseseaduse muudatus, mille tulemusel ei ole enam lubatud kaupade ja teenuste müügil seada klientidele erinevaid müügitingimusi sõltuvalt nende asukohast. Selles artiklis vaatleme, mis täpselt on muutumas ja kuidas mõjutab see tarbijate ja kauplejate õigusi ja kohustusi. Tuleb muidugi nentida, et eelnõu eesmärk lõpetada klientide asukohapõhine diskrimineerimine on iseenesest õilis, kuid möönda tuleb ka, et planeeritav muudatus on üsna lühike samm pikal teel selle saavutamiseni.

Sätestatakse väärteovastutus ja tarbijakaitseametile lisanduvad kohustused

Ka eelnõu ise on ülilühike ja koosneb ainult kahest sättest. Esimesega pannakse tarbijakaitseametile kohustused tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2018/302 (tuntud ka kui geobloki määrus, edaspidi – määrus) rakendamine ja teostada järelevalvet selles sätestatud nõuete täitmise üle. Teine säte näeb ette väärteovastutuse määruse artiklites 3–5 sätestatud nõuete rikkumise eest. Füüsilisele isikule ette nähtud karistus on kuni 300 trahviühikut (praegu 1200 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

Põhjus, miks eelnõu on nii lühike, seisneb peamiselt selles, et Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad. See tähendab, et ka geobloki määrus rakendub ning reguleerib õigussubjektide õigusi ja kohustusi, ilma et selle kehtivus eeldaks eraldi riigisisese regulatsiooni kehtestamist. Heaks näiteks on isikuandmete kaitse üldmäärus nr 2016/679, mis jõustus sel kevadel. Geobloki määrus on juba vastu võetud ja jõustunud, kuid seda kohaldatakse alles alates 3. detsembrist 2018.

Tarbijakaitseseaduse muutmine on vajalik ainult selleks, et:

  • täita määrusest tulenevad kohustused määrata määruse täitmise tagamiseks organ, kes selle täitmise tagamise eest vastutab;
  • näha ette vastutus määruse rikkumise eest.

Kogu sisuline regulatsioon tuleneb seetõttu mitte tarbijakaitseseadusest, vaid vahetult määrusest endast, ja sellega peavad nii kauplejad kui ka tarbijad tulevikus arvestama. Muu seas kohustab määruse artikkel 8 liikmesriiki määrama ka organi, kes vastutab tarbijatele praktilise abi andmise eest määruse kohaldamisest tekkinud vaidlustes, kuid tarbijakaitseseaduse muudatusega sellist asutust ei määrata. Mõistlikkuse seisukohalt võiks muidugi eeldada, et ka sellega tegeleb tarbijakaitseamet.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste äsja ilmunud värskest numbrist (nr 6, 2018).

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes