Nii toiduliit kui mitmed teised ettevõtlusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu mitmetele puudujääkidele seaduse väljatöötamisprotsessis ning asjaolule, et tegemist on vaid fiskaalpoliitilise meetmega, mitte rahvatervise edendamisega," ütles Potisepp BNS-ile.
Potisepa sõnul hämmastab teda nüüd aga asjaolu, et rahandusministeeriumis arutatakse võimalusi eirata kuue kuu etteteatamise reeglit, mis tähendab ettevõtete jaoks teadmatuse jätkumist nii selles osas, kas maks tuleb, kui ka selles osas, mida nad seaduse jõustudes tegema peavad hakkama.
"Sellises olukorras ei ole ettevõtjatel võimalik lähiaastateks oma majandustegevust planeerida. Leian, et selline suhtumine riigi suurimatesse maksumaksjatesse on lubamatu. Vastavalt maksukorralduse seadusele peab jääma seaduse vastuvõtmise ja kehtima hakkamise vahele kuuekuuline periood. Ka riigikohtu otsus alkoholiaktsiisi osas, kus ettevõtjad küll kaotasid, väljendas seisukohta, et kui tegemist on täiesti uue maksu kehtestamisega, mida magustatud jookide maksustamine oleks, peab etteteatamisaeg olema veelgi pikem," rääkis Potisepp.
"On kahetsusväärne, et valitsus ei tegele probleemi tegeliku lahendamisega ehk rahvatervise parandamisega, vaid riigieelarve täitmisega viisil, mis solvab väga suurt osa Eesti ettevõtjatest," lisas ta.
President Kersti Kaljulaid ei kuulutanud peamiselt Tallinki erandi tõttu esmaspäeval välja magustatud joogi maksu seadust ning saatis selle tagasi riigikogule uuesti arutamiseks ja otsustamiseks.
"Magustatud joogi maksu seaduse paragrahv 10 punkt 8 kohaselt on magustatud joogi maksust vabastatud ka need magustatud joogid, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale kaasamüümiseks. Sellise regulatsiooniga annab seadusandja alusetu eelise ühele sektorile ning see ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega," ütles riigipea otsust allkirjastades.
