11.12.2017 Esmaspäev

Valmimas on uus isikuandmete kaitse seadus

Justiitsministeerium on ette valmistanud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis suuremas osas reguleerib õiguskaitseaasutusi ning avaliku võimu kandjaid. Eelnõu puudutab ettevõtjaid nende sätete osas, mis EL-i andmekaitse üldmääruses on riigi otsustada jäetud. Kaubanduskoda analüüsib, mis on muudatuste eesmärk ja keda need mõjutavad.
Justiitsministeerium on ette valmistanud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis suuremas osas reguleerib õiguskaitseaasutusi ning avaliku võimu kandjaid. Eelnõu puudutab ettevõtjaid nende sätete osas, mis EL-i andmekaitse üldmääruses on riigi otsustada jäetud.
Justiitsministeerium on ette valmistanud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mis suuremas osas reguleerib õiguskaitseaasutusi ning avaliku võimu kandjaid. Eelnõu puudutab ettevõtjaid nende sätete osas, mis EL-i andmekaitse üldmääruses on riigi otsustada jäetud. Foto: pixabay.com

Mis on muudatuse eesmärk?

Kui hetkel sisaldab isikuandmete kaitse seadus kõiki reegleid seoses isikuandmete kaitsega, siis edaspidi sisaldub seal vaid väike osa reeglitest. Alates 2018. aasta 25. maist peavad ettevõtjad lähtuma peamiselt EL-i andmekaitse üldmäärusest.

Eelnõuga jäetakse isikuandmete kaitse seadusest välja need reeglid, mis edaspidi sisalduvad EL-i andmekaitse üldmääruses. Seega viiakse uus seadus kooskõlla EL-i andmekaitse üldmäärusega 2016/679  ning direktiiviga nr 2016/680. Eelnõuga luuakse üldised reeglid isikuandmete töötlemise olukordade osas, mille puhul on Eestil üldmäärusest tulenev kaalutusõigus.

Keda mõjutab?

Eelõu mõjutab peamiselt  ettevõtjaid, kellel siiani oli delikaatsete isikuandmete spetsialisti määramiskohustus.  Lisaks mõjutab eelnõu ettevõtjaid, kes tegutsevad ajakirjanduse, kunsti, kirjanduse ning infühiskonna teenuste valdkonnas.

Mis on olulisemad muudatused?

  • Varasemalt isikuandmete kaitse eest vastutava isiku määramise kohustuse asemel tuleb sisuliselt määrata andmekaitsespetsialist.
  • Eelnõus on toodud asjakohased meetmed, mida ka ettevõtjatel tuleb eriliiki isikuandmete töötlemisele kohaldada. Nendeks on tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis tagavad ülmäärusele vastava töötlemise; meetmed, mis võimaldavad hiljem kontrollida ja kindlaks teha, kas isikuandmed on lisatud, muudetud, kustutatud või muul viisil töödeldud ja kes seda on teinud; andmekaitseametniku määramine; isikuandmete pseudonüümimine;  isikuandmete krüptimine ning konkreetsete juhiste kehtestamine isikuandmete edastamisele ja töötlemisele.
  • Eelnõus on sätestatud ka teatud erandid isikuandmete töötlemiseks. Näiteks ajakirjanduses võib isikuandmeid töödelda ja avalikustada ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Samuti võib kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil teha sama.
  • Seoses infoühiskonna teenuste pakkumisega kehtestatakse vanusepiiriks 14 aastat, millest alates võib lapse isikuandmeid töödelda. Alla 14-aastase puhul on töötlemiseks vajalik lapse seadusliku esindaja nõusolek.

Millal muudatused jõustuvad?

Eelnõu plaanitakse jõustada 2018. aasta 25. maist.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference