19.02.2014 Kolmapäev

Tagasiside kliima näitel

Tagasiside on igasugune reaktsioon mingile mõjutusele. Suhtlustemaatikas, vastavas kirjanduses ja koolitustel, käsitletakse seda aga üsna kitsalt – tasakaalustatud ja teadlikult juhitava reaktsioonina. Eesmärgiks on kontrollitud tagasiside ja ideaaliks üksteise mõistmine, kokkulepe ja koostöö.

Ülo Vihma, koolitaja
Ülo Vihma, koolitaja Foto: Meeskonnakoolitus ja Arendus

Olgem ausad, see on ebaloomulik (ja seega ebainimlik) eesmärk. Ideaali saavutamine maises dünaamilises ehk muutuvas maailmas on kas võimatu või siis vaid hetkeline. Muutumine on kindel elu tunnus, kuid samavõrra iseloomustab see ka elutut, anorgaanilist substantsi, kogu kosmost. Piisab, kui mõelda maakera geoloogilisele minevikule või tänapäevale. Ilm akna taga on muutuste ilmekaks näiteks.

Ajendi käesoleva loo kirjutamiseks leidsin inglise lehest The Guardian. Seal oli artikkel kliimamuutusest ajalooliselt ülilühikesel tööstusliku tootmise perioodil.  Kliimast on kirjutatud palju, kuid minu tähelepanu köitis seekord üks sõnapaar – tugevad tagasisided (strong feedbacks). Autor ütleb, et seni on nende tähtsust ilmastikuprotsessides alahinnatud ja rõhutab, et tugeva tagasiside tõttu võivad mõned muutused kliimas olla pöördumatud.

Sama on ka inimestevahelises suhtluses ja tagasisidet tuleks suhtluskoolitustel ja eriti koostöökoolitustel käsitleda hoopis laiemas mõõtkavas. Ehk et tagasiside on igasugune reaktsioon ja enamasti ei allu täielikult kontrollile. Et see võib olla tugev ja mõjutada pöördumatult suhteid kahe inimese vahel või isegi kogu töögrupis. Tasub mõelda, kuidas edasi elada ja töötada, kui osapoolte erialateadmised ja -oskused on töö jaoks hädavajalikud ja uusi, töögruppi paremini sobivate isikuomadustega spetsialiste pole kusagilt võtta.

Meeskond on suhteliselt haruldane ja ajutine nähtus töögruppide hulgas ja meeskonnatöö harvaesinev töövorm. Valdav enamus töögruppidest ei liida inimesi nii tihedalt, et nad oleksid valmis altruistlikult käituma, teisi toetama ja abistama (tunnetades sellist käitumist kui tegutsemist enda ja kõigi tiimiliikmete hüvanguks). Enamik inimesi ei hooli oma kolleegidest, nende vajadustest ja eripärast niivõrd, et suudaksid seetõttu olla piisavalt mõistvad ja kannatlikud, jõudmaks konsensusotsuseni. Sellepärast kehtib töökeskkonnas pigem reegel, et tööd tuleb teha olemasoleva materjaliga. Sealjuures tasub järgida ameerika psühhiaatri ja konfliktide käsitleja Daniel Shapiro soovitust, et ka väärtuskonfliktide puhul on kasulik neist vastandlikest väärtustest rääkida. Isegi kui need on põhjustanud tugevat tagasisidet ja pole lootustki osapooli sõpradeks teha või töögrupis ideaalset kliimat luua, on siiski võimalik rahumeelselt koos edasi töötada. Ja see on tänapäeva närvilises ja pidevalt muutuvad maailmas juba väärtus omaette.

Ülo Vihma,
koolitaja,
Meeskonnakoolitus ja Arendus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference