Rahapesu andmebüroo saatis eelmisel aastal märgukirjad tegevusloata tegutsevatele äriühingute teenuse pakkujatele ning nende teenusepakkujate suhtes, kes pärast selgitusi ja hoiatusi tegevusluba ei taotlenud, alustas politsei menetlusi.

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu seaduse, mis muudab lihtsamaks piiriülese majandustegevuse, muu hulgas välismaa äriühingu filiaali registreerimise.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on tekkinud teises kvartalis ebatavaline olukord, kus Eesti äriühingutele tagastatakse summeerituna laene. 

Äriseadustik näeb ette kindlatele reeglitele vastava menetluse olukorraks, kus äriühingut soovitakse likvideerida ning äriregistrist kustutada. Määrata tuleb likvideerija, likvideerimisest tuleb teavitada võlausaldajaid, võlausaldajad saavad esitada oma nõudeid ning likvideerimisel olev ühing saab nimetatud nõuded rahuldada jms.

Eestis asutatud ettevõtte omanikud, ameeriklastest eraisikud (mitte Eesti residendid), valivad juhatuse liikmeks ühe omanikest. Eestis enam juhatust ei ole. 
Kas selle ettevõtte toimingutes ja teenuste ostmises sätestub erandeid või nüansse, mida peab arvestama või registreerima?
Olen kuulnud, et raamatupidajal peab olema litsents teenuse osutamiseks ja ettevõtte esindamiseks Eestis.
Ettevõte tegutseb Eestis ega impordi ega ekspordi midagi. Pigem on tegutsemisalaks investeeringud...