• Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus
  • Eelolevatel aastatel kiire majanduskasv raugeb, kuna välisturud kasvavad aeglasemalt  ja vaba tootmisvõimsus majanduses on  ammendumas
  • Valitsus annab niigi kiirele majanduskasvule veelgi hoogu. Lõdvenenud eelarvepoliitika tähendab riigilt väiksemat tuge siis, kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini
  • Eesti-siseseid põhjuseid, mis võiks majanduskasvule järsu tagasilöögi anda, ei paista, kuid avatus välismaalt lähtuvatele ohtudele on suur
Eesti eelarvepoliitika hindamiseks kokku kutsutud eelarvenõukogu hinnangul vastas möödunud aasta Eesti eelarve selle tasakaalunõuetele, kuivõrd oli nii strukturaalselt kui ka nominaalselt ülejäägis.
Peaminister Ratas kohtus täna SEB panga juhtkonna esimehe Marcus Wallenbergi ning juhatuse esimehe Allan Parikuga, et arutada Eesti majanduse ja riigi eelarvepoliitikaga seotud teemasid. Kohtumisel käsitleti ka Eesti EL-i Nõukogu eesistumise prioriteete.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul võib riigikogu menetluses olev riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu mitmes aspektis olla põhiseadusega vastuolus.

Majandusanalüütik ja riigikogu liige Maris Lauri kritiseerib valitsuskoalitsiooni suuri plaane ja leiab, et valitsuse lühinägelik eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid.Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtete ebakindlust ja seega pärsivad investeeringute tegemist. Kuna maksumuudatused mõjutavad Eesti majanduslikku olukorda ja eelarvet pikas perspektiivis, siis tuleks need hästi läbi kaaluda.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes