Sotsiaalministeeriumi tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et kui meestest peab palgalõhet väga suureks või pigem suureks probleemiks 35 protsenti, siis naiste puhul on see osakaal kaks korda suurem ehk 71 protsenti.

Eesti teadlased viisid hiljuti läbi soolise palgalõhe interdistsiplinaarse uuringu, mille eesmärk oli parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest; projekti juhi Kadri Tähe sõnul õnnestus ära selgitada ligikaudu 40 protsenti palgalõhest.

Ettevõtte töötajate rahulolu-uuringust selgus, et töötajad tajuvad meeste ja naiste vahel palgalõhet. Kas tööandjal on kohustus nüüd teemat ettevõtte tasandil täpsemalt uurida ning kuidas seda teha?

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1 protsenti väiksem kui meestel, sooline palgalõhe vähenes seejuures aastaga 0,9 protsendipunkti.

2020. aasta kevadel lahvatanud kriis mõjutab paljude inimeste tööhõivet: nii mõnigi peab kriisi lõppedes uusi väljakutseid otsima ning uutel tööandjatel tuleb tähelepanu pöörata inimkapitalile. Ühiskonna jaoks tööeas inimene on väärtuslik kapital, kellesse tuleb investeerida, parandamaks üldist tootlikkust ja soodustades seeläbi majanduskasvu. Indiviidi tasandilt tähendab inimkapital võimet lüüa läbi tööturul.