Ettevõte omandas 25% jaguneva ettevõtte aktsiaid. Nimetatud aktsiad müüdi edasi. Kuidas kajastada raamatupidamises nii aktsiate esialgset omandamist kui ka edasimüüki?

Kuidas tagada arvete kiire liikumine, aga mis veel olulisem, ka õigeaegne laekumine kriisiolukorras ning ajal, kui kõik töötajad on kodukontoris, kirjutab Omniva turundusjuht Monika Seimar.

Neljapäev, 20 Veebruar 2020 08:37

Kinnisvarainvesteeringute kajastamine

Ettevõte soetas kaks kinnistut. Mõlema kinnistu kasutamise otstarve on tootmismaa ning mõlemal asuvad erinevad tootmisega seotud hooned. Ettevõte soetas need kinnistud rendi eesmärgil, mille kohta väljastatakse rentnikule iga kuu arve. Küsimus on, kas oleks õige kajastada raamatupidamises kinnistud kinnisvara investeeringuna, kuigi omanikettevõte ei soovi igal aastal teha kinnisvara hindamist.Kas need kaks kinnistut võib konteerida ühel kontol? Soetati ühe hinnaga ning eraldi väärtust pole teada.Koos kinnistutega soetati ka seal asuvad varad (masinad, seadmed). Nendele varadele oli üks koondarve ning infona varade nimekiri, aga teada ei ole varade üksikväärtusi. Kuidas võtta need varad arvele? Masinaid ja seadmeid renditakse koos kinnistute ja hoonetega.
Kolmapäev, 19 Veebruar 2020 08:08

Libaarved tegid ettevõtetele suurt kahju

E-postkasti kaaperdades, pangarekvisiite muutes ja libaarveid esitades põhjustasid küberpätid eelmisel aastal kümmekonnale Eesti ettevõttele sadu tuhandeid eurosid kahju, vahendab Postimees justiitsministeeriumi esialgseid andmeid. Keerulisemate küberkuritegude kahju oli mullu Eestis kokku aga vähemalt 13,3 miljonit eurot.

Neljapäev, 16 Jaanuar 2020 12:05

E-arvete saatmine - mida silmas pidada?

Eelmisest aastast jõustus seaduse muudatus, millega läks riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele. See tähendab, et nüüd saab avalikule sektorile teenuse osutamise või kauba müügi eest saata ainult e-arveid. Paberil ega muul kujul arveid enam ei aktsepteerita. Mida tuleb seejuures tähele panna?

E-arve on digitaalne arve, mis liigub infosüsteemide vahel, näiteks ettevõtte äritarkvarast riigiasutuse tarkvarasse. E-posti teel saadetav arve, ei ole e-arve.

Vale formaat võib tasumise tähtaega pikendada

Kui avaliku sektori üksusele saadetakse arve ekslikult vales formaadis, siis seda ei maksta. Näiteks, kui ettevõte osutab Rõõmutarekese Lasteaiale koristamise teenust ja esitab selle eest arve e-kirjaga PDF kujul, siis lasteaed ei aktsepteeri seda arvet ja ettevõtjal tuleb koostada ning saata uus arve. Eksimusest teada saamine, uue arve koostamine ja edastamine võtab aega ning seeläbi võib pikeneda ka kauba või teenuse eest tasumine.

E-arve tuleb saata ka mõnedele äriühingutele

Seadus näeb ette, et e-arve esitamine on kohustuslik, kui klient on avaliku sektori üksus. Vahel võib aga ekslikult jääda arusaam, et lepingupartner on eraettevõte ning arve formaat pole oluline. Tuleb aga tähele panna, et e-arvete saatmine ei ole kohustuslik üksnes siis, kui teenust või kaupa müüakse konkreetselt mõnele ministeeriumile, valla- või linnavalitsusele. Avaliku sektori üksusteks on ka näiteks lasteaiad ja koolid, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse sihtasutused ja mittetulundusühingud, näiteks spordikoolid, teatrid, huvikeskused. Samuti on sellisteks üksusteks ka riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud, näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla AS, Estonia Spa Hotels AS jm.

Riigi Teatajas on olemas ka konkreetne nimekiri, kust ettevõtja saab kontrollida, kas tegemist on avaliku sektori üksusega või mitte ning vastavalt sellele otsustada, kas e-arve saatmine on kohustulik. Selline nimekiri on rahandusministri määruse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“ lisas 2 „Tehingupartnerite koodid“.

Teenuse pakkuja valikul tuleb olla tähelepanelik

Seadus näeb e-arvele ette vormingu ja tehnilised nõuded. E-arveid võib saata tasuta läbi spetsiaalse riikliku e-arveldaja infosüsteemi, kuid kui arveid väljastatakse suuremates kogustes, siis on ilmselt mõistlikum arendada oma raamatupidamissüsteemi ja valida vastav teenuse osutaja (e-arve operaator). Seejuures tulebki kontrollida, kas konkreetse teenuse pakkuja poolt väljastatavad arved vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja kas tegemist on turvalise teenusega.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda