Jõustumise kp: 12.01.2024
Avaldamismärge: RT I, 09.01.2024, 27
Rahandusministri 03.01.2024 määrus nr 2
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 725 eurot.
Tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 239,25 eurot kuus ning see summa tuleb üldreeglina tasuda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla 725 euro.
Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 215,82 euro asemel 239,25 eurot, et saada ravikindlustust.
1. detsembril jõustus sotsiaalmaksuseaduses Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek, mille kohaselt on tööandjal võimalik soovi korral maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka rasedale töötajale.
Varasemalt oli see võimalik üksnes töötaja osas, kes ei ole rase.
Alates 2023. aasta 1. juulist peab tööandja maksma töötajale haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest 70 protsenti töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Samas on tööandjal lubatud vabatahtlikkuse alusel maksta töötajale hüvitist ka suuremas ulatuses. Seaduse kohaselt on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida tööandja maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest töötaja keskmise töötasu ulatuses.
Rase töötaja saab alates teisest haiguspäevast tervisekassast haigushüvitist, mille suurus on 70 protsenti eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Enne 1. detsembrit kehtis aga põhimõte, et kui tööandja maksab rasedale töötajale vabatahtlikkuse alusel haigushüvitist näiteks 30 protsendi ulatuses, siis peab tööandja maksma selle pealt sotsiaalmaksu. Lisaks kaotaks rase töötaja õiguse saada tervisekassast haigushüvitist, sest haigushüvitisega samal ajal ei tohi rase töötaja saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Kaubandus-tööstuskoda tegi 2022. aasta detsembris sotsiaalministeeriumile ja rahandusministeeriumile ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja saaks rasedat töötajat kohelda võrdselt teiste töötajatega. Vastav muudatus jõustus sotsiaalmaksuseaduses (§ 3 p 31) 2023. aasta 1. detsembril.
Tööandjal on nüüd võimalus maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist. Seda saab teha sarnaselt teiste töötajatega teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest ning hüvitise suurus ei tohi ületada 30 protsenti raseda töötaja keskmisest töötasust. Kui tööandja otsustab maksta rasedale töötajale haigushüvitist, siis ei kaota rase töötaja enam selle tulemusena õigust saada haigushüvitist ka tervisekassast.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus (§ 3 p 19) puudutab ka rasedat FIE-t, kellel tekib samuti õigus vähendada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Mahaarvamise suurus on samaväärne raseda töötaja puhul kehtestatud soodustusega ehk 30 protsenti eelmise aasta eest FIE-na tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Koja 2022. aasta ettepanekuga saad tutvuda siin.
Töötuna arveloleku ajal on lubatud teha ajutist tööd kuni kaheksa kalendripäeva kuus (nn tööamps).
Tööandja peab tavalisel viisil sõlmima isikuga töölepingu, töötamise registris töötamise vormistama, tasuma ja deklareerima maksudeklaratsioonil TSD tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kinnipeetud tulumaks ja kohustusliku kogumispensioni makse), teatab maksu- ja tolliamet.
Tööandja sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööampsude puhul on sama, mis tavalise töötamise puhul.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tööandjal tekkida juhul, kui ta sõlmib töötuna arvel oleva isikuga tööampsude tegemiseks ajutise töölepingu kestvusega kuni kaheksa päeva ning maksab talle selle töö eest töötasu, mis on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.
Näited
- Töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 261,60 eurot. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassumma ehk sotsiaalmaksu kuumäär päeva kohta on 21,80 eurot, seega 8 päeva eest 174,40 eurot (654 eurot ÷ 30 päeva × 8 päeva, alus: sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 3), mis on tegelikust tasust väiksem, seega tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult ehk 261,60 eurolt 33% ehk 86,33 eurot.
- Töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 100 eurot. Tegelik töötasu on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassummast 174,40 eurost väiksem, seega tööandja deklareerib sotsiaalmaksu miinimumkohustust 174,40 eurolt 33% ehk 57,55 eurot.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustust ei teki tööandjal töölepinguga töötaja või ametniku puhul juhul, kui on täidetud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 4 sätestatud tingimused.
Muu hulgas on punktis 5 sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse tegelikult tasult kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Kui isik oli töötuna arvel vähem kui 6 kuud, siis antud maksusoodustus ei kohaldu ning sotsiaalmaksu arvestus käib näidete 1 või 2 kohaselt.
Kui töötamise registris on töölepingu peatamise aluseks "muul põhjusel", kas siis on vaja ka sotsiaalmaksu maksta iga kuu eest? Tegemist on MTÜ-ga, kus töötaja loobus viie kuu palgast,et MTÜ vähest raha kokku hoida.Töötamise registris vormistas samal ajal enda firmasse tööle ja iga kuu eest sai sotsiaalmaks makstud. Kahel kuul aga olid TSD-d tühjad, sest palk maksti välja järgmisel kuul ja siis deklareeriti ja maksti ära maksud.
Vastab Jaak Siim, vandeadvokaat, Cuesta Advokaadibüroo:
Töötamise peatumise mõiste on avatud maksukorralduse seaduse § 251 lõike 3 punktis 5 töötamise registriga seoses ja tähendab tööd tegeva isiku viibimist emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel, aja- või asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel.
Kui isik loobus kokkuhoiu eesmärgil küll viie kuu palgast, kuid jätkas tegelikult töötamist mittetulundusühingu heaks, siis ei ole tegemist töötamise peatumisega seaduse mõistes.
Kui aga isik siirdus tööle teise tööandja juurde, siis on tegemist töötamise peatumisega muul alusel, mis võimaldab töötamise registris teha vastava kande. Maksu- ja tolliamet on oma veebilehel avaldatud juhendmaterjalis selgitanud, et töösuhte peatumine on muu hulgas ajutine peatumine seoses töölt eemalviibimisega, sest töötaja asus töö- või teenistussuhtesse teise organisatsiooni. Samuti olukord, kus töötaja ei ilmu tööle, kuid tööandja ei soovi töösuhet kohe lõpetada, sest tegemist on tema jaoks olulise spetsialistiga ja varasem kogemus näitab, et töötaja naaseb siiski mõne aja pärast tööle. Töötamine tuleb peatada ka juhul, kui töötaja suundub ajutiselt (nt roteerumise korras) tööle teise tööandja juurde. Eelkirjeldatud juhtudel märgitakse töötamise peatamise aluseks „Töötamise peatumine muul põhjusel".
Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär. 2023. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 654 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 215,82 eurot kuus.
Tööandja sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise kord on kehtestatud rahandusministri 15.03.2013 määrusega nr 17. Nimetatud määruse § 4 lõige 2 sätestab, et kui tasu väljamaksmiseks kokku lepitud kuul tasu teenimise kuu eest tasu ei makstud või makstud tasu jäi alla kuumäära, arvutatakse sotsiaalmaks kuumääralt. Kuumääralt arvutatud sotsiaalmaks deklareeritakse maksustamisperioodil, milleks on tasu väljamaksmiseks kokku lepitud kuu. Erandiks on sama paragrahvi teises lõikes sätestatud olukord, kui tasu väljamaksmiseks kokku lepitud kuu eest on eelneval kuul või eelnevatel kuudel tasu makstud. Sellisel juhul arvutatakse sotsiaalmaks kuumääralt, millest on maha arvatud eelneval kuul või eelnevatel kuudel tasu väljamaksmiseks kokku lepitud kuu eest makstud tasu, kuid mitte väiksemalt summalt, kui tasu väljamaksmiseks kokku lepitud kuul tasu teenimise kuu eest makstud tasult.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi 2022. aasta detsembris sotsiaalministeeriumile ja rahandusministeeriumile ettepaneku muuta seadust selliselt, et edaspidi oleks tööandjal võimalik soovi korral maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka rasedale töötajale.
Praegu saab hüvitist maksta sotsiaalmaksuvabalt üksnes töötajale, kes ei ole rase. Tänaseks on vastav seadusemuudatus jõudnud riigikogu menetlusse, kirjutab kaubandus-tööstuskoda.
Kehtiv seadus kohtleb töötajaid ebavõrdselt
Alates 2023. aasta 1. juulist peab tööandja maksma töötajale haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest 70 protsenti töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Samas on tööandjal lubatud vabatahtlikkuse alusel maksta töötajale hüvitist ka suuremas ulatuses. Seaduse kohaselt on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida tööandja maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest töötaja keskmise töötasu ulatuses.
Rase töötaja saab kehtiva seaduse kohaselt alates teisest haiguspäevast tervisekassast haigushüvitist, mille suurus 70 protsenti eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksustatud tulust. Kui tööandja maksaks rasedale töötajale vabatahtlikkuse alusel haigushüvitist näiteks 30 protsendi ulatuses, siis peab tööandja kehtiva seaduse kohaselt maksma selle pealt sotsiaalmaksu. Lisaks kaotaks rase töötaja õiguse saada tervisekassast haigushüvitist, sest haigushüvitisega samal ajal ei tohi rase töötaja saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Tööandja saab edaspidi maksta ka rasedale töötajale haigushüvitist
Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas septembris sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse, mis annab tööandjale võimaluse maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist. Seda saab teha sarnaselt teiste töötajatega teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest ning hüvitise suurus ei tohi ületada 30 protsenti raseda töötaja keskmisest töötasust. Kui tööandja otsustab muudatuse jõustumisel maksta rasedale töötajale haigushüvitist, siis edaspidi ei kaota rase töötaja selle tulemusena enam õigust saada haigushüvitist ka tervisekassast.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatus laieneb ka rasedatele FIE-dele, kellel tekib õigus vähendada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Mahaarvamise suurus on samaväärne rasedate töötajate puhul kehtestatud soodustusega ehk 30 protsenti eelmise aasta eest FIE-na tasutud sotsiaalmaksu alusel arvutatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Muudatus võib jõustuda lähikuudel
Plaanitav muudatus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Muudatuse täpne jõustumise aeg ei ole teada, kuid eeldatavasti jõustub muudatus selle aasta lõpus või 2024. aasta alguses. Hetkel on eelnõu menetlus pooleli riigikogus.
Koja varasema ettepanekuga saab lähemalt tutvuda siin.
Sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu on leitav siit.
Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et 15. juunil on FIE-de sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise tähtaeg.
Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tasuvad füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE).
- Sotsiaalmaksu avansilised maksed tasutakse käimasoleva kvartali eest, iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks (I kvartali eest 15. märtsiks, II kvartali eest 15. juuniks, III kvartali eest 15. septembriks ja IV kvartali eest 15. detsembriks).
- Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. 2023. aasta sotsiaalmaksu kuumäär on 654 eurot.
Seega tuleb 2023. a igas kvartalis maksta 647,46 eurot (654 × 3 × 33%). - Avansiline sotsiaalmaks arvutatakse FIEna äriregistris registreeritud päevade eest.
- Avansilise sotsiaalmaksu arvutamisel võetakse arvesse ka tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summa.
Töötaja, kes pole jõudnud vanaduspensioniikka, saab kutsetegevuse eest sooduspensioni. Ta ei tööta täiskohaga ja on esitanud maksuvaba tulu rakendamise avalduse. Kas sotsiaalmaksu tuleb tema puhul arvutada alammääras?
Vastab Cristen Helendi, advokaat, advokaadibüroo Turnstone:
Sotsiaalmaksuseaduse § 2 sätestab erandjuhud, millal makstakse sotsiaalmaksu tegelikult välja makstud töötasult. Seaduse § 2 lõike 4 punkti 6 kohaselt ei pea tööandja minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma, kui töötajale makstakse riiklikku pensioni. Teisisõnu kehtib põhimõte, mille kohaselt makstakse töötaja eest sotsiaalmaksu tegelikult välja makstud töötasult ning kui tasu ei makstud, siis ei pea sotsiaalmaksu ka tasuma. Eelnev kehtib mõistagi juhul, kui töötaja saab riiklikku pensioni.
Eeltoodust tulenevalt peab tööandja seega täitma minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust siis, kui töötajale, kes saab riiklikku pensioni, tehakse tööandja poolt töötasu väljamakse.Rahandusministri 24.04.2023 määrus nr 24
Jõustumise kp: 01.05.2023
Avaldamismärge: RT I, 28.04.2023, 1
Maksuhaldur tuletab meelde, et täna, 15. septembril on füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise tähtaeg 2022. aasta III kvartali eest.
FIE sotsiaalmaksu avansiline makse on 2022. aastal 578,16 eurot kvartalis. Teisiti on see vaid juhul, kui ettevõtlust alustati, see peatati või lõpetati kvartali jooksul ja inimeste puhul, kes saavad riiklikku pensioni või kelle eest tasub sotsiaalmaksu tööandja, riik või kohalik omavalitsus. Sellistel juhtudel tasutakse avansilisi makseid proportsionaalselt või puudub nende maksmise kohustus üldse.
Maksuhaldur arvestab kvartali eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa välja tasumise tähtpäevale eelneval ööl teadaoleva avansilise makse aluseks olevate andmete alusel. Kui FIE ei ole ise arvestanud sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse suurust, saab ta selle teada e-teenuste keskkonnast e-MTA või maksu- ja tolliameti teenindusbüroost makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval).
Tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt tuleb tasuda intressi 0,06 protsenti päevas. Juhul, kui kohene tasumine ei ole võimalik, on isikul õigus taotleda tekkinud maksuvõla tasumise ajatamist. Maksuvõla tasumise ajatamine tähendab maksuvõla (sh intressivõla) tasumist igakuiste maksetena kinnitatud maksegraafiku alusel.
Täpsemat infot FIEde maksustamise kohta saab ameti kodulehelt või helistades infotelefonile 880 0811.