Redelite kasutamisel toimunud õnnetuste põhjuseid võib jagada viieks – redeli stabiilsuse kadu, eksimused redeli käsitlemisel, kasutaja libisemine, redeli purunemine ning ohud elektrist. 

Töötasin kaks nädalat suulise töölepingu alusel ühes Eesti ettevõttes ehitustöölisena, tööd tegin Soomes. Töötasin pikad päevad (10-12 tundi) lööktrelliga ja piikvasaraga. Sain nende tööde tegemisest tervisekahjustuse. Ütlesin tööandjale mitu korda , et just selle töö tegemisest on mul väljakannatamatud valud kaelas ja mõlemas käes. Arst tuvastas mul kaeladiski vigastuse ja vasaku käe lihaste kahjustuse ning paremal käel lateraalse epikondüliidi. Teavitasin tööandjat kirjalikult tööandja antud tööülesannet täites tekkinud tervisekahjustustest ning viitasin ka tööandja kohustusele tervisekahjustuse tekkimist uurida. 

Tööandja on veendunud, et minu terviseprobleemid pole selle tööga seotud. Lisaks ütles ta, et hetkel tööd ei ole ja ma võin kuni edasiste korraldusteni koju sõita. Hiljem selgus, et minu töölepingut ei ole registrisse üldse kantud. Kas ma siis töötasin mustalt? Tööandja enam minu kõnedele ja kirjadele ei vasta.

Mida ma peaksin tegema, et saada tervisekahjustuse eest hüvitist? Varsti saab läbi ka eelmisest töökohast saadud ravikindlustus, siis ma ei saa enam ju ka arstile minna, aga mul on ravi pooleli ja ees on kaks operatsiooni. Minu töövõime ja sissetulek on muutunud aga olematuks.

Eelmise aasta lõpus kirjutasid mitmed meediaväljaanded 2018. aasta alguses Pärnus juhtunud raskest tööõnnetusest, mille tagajärjel sai töötaja rängad põletushaavad. Kohus määras tööd andnud ettevõtte juhile kriminaalkaristuseks neli kuud vangistust ja tema ettevõttele rahalise karistuse 4000 eurot. Kohus mõistis tööandja süüdi töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, sest sellega põhjustati tegevusetusest ja ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuotsus on käesoleva loo avaldamise ajaks jõustunud ning seda on täitma asutud.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg selgitab, et tööandja teatisel enam kohustuslikku vormi ei ole.

Kuulsin, et tänu seadusemuudatusele ei pea tööandja enam tühiseid tööõnnetusi uurima. Mis selles osas täpsemalt muutus?