Tööandjate Keskliidu ettepanekud Vabariigi Valitsusele

Eesti Tööandjate Keskliit kogus oma liikmetelt kokku ettepanekud, et aidata Eestit saada üle saada keerulistest aegadest, mis on põhjustatud maailmas levivast koroonaviirusest ning selle ohjamiseks vajalikest piirangutest.

Tunnustame riiki kiire reageerimise ja avatud suhtluse ning ettevõtjate kaasamise eest. 16. märtsil edastasime Vabariigi Valitsusele meie liikmete esmased ettepanekud koroonaviiruse mõjude vähendamiseks. Need on kokku pandud ettevõtete ja erialaliitude tagasiside põhjal, kelle loodud töökohad moodustavad pea 40% tööjõust ning annavad 50-60% Eesti majanduse lisandväärtusest.

Tööandjad peavad oluliseks:

1. Terviseriskide minimeerimise kõrval ootame valitsuselt ka kiireid ja täpselt sihitud abimeetmeid nende sektorite aitamiseks, mis juba kannavad suuri kahjusid (majutusasutused, toitlustus, ürituste korraldajad, transport, reisikorraldajad, turism laiemalt).
2. Kiiret lahendust vajab töötajate nn sundpuhkusele saatmine ja sissetulekute kompenseerimine, et vältida massikoondamisi (Töötukassa meetmed). Samuti on vajalik toetus teiste finants- ja maksukohustuste täitmisel (maksude ajatamine, laenugarantiid, likviidsustoetus, leppetrahvidest hoidumine jne), et vältida ettevõtete pankrotilainet. 
3. Oluline on tagada vaba ja sujuv piiriülene kaubavahetus. Rahvusvaheliste tarneahelate pidurdamine seab ohtu ettevõtete igapäevase majandustegevuse ja sajad tuhanded töökohad. Sealhulgas ka elutähtsate teenuste ja kaupade – toiduained ja meditsiinikaubad, pakkumise elanikkonnale. Laevaliiklus (nii reisijate- kui kaubavedu) Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi vahel on majanduse jaoks strateegilise tähtsusega ning peab jätkuma ka eriolukorra ajal. Ootame valitsuselt kaubavahetuse sujuvaks tagamiseks tõhusat koostööd rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Euroopa Liidus, et lahendada ja tulevikus ära hoida pikad kaubaveokite järjekorrad piiridel.
4. Täiendavad majandustegevuse piirangud peavad olema väga hästi põhjendatud, et vältida majanduslike ja sotsiaalsete probleemide kiiret eskaleerumist. Ettevõtjate jaoks on oluline, et säiliks võimalus teha iseseisvalt otsuseid tegevuse sulgemise või piiramise osas arvestades valdkonna eripärasid.

Mõistame, et tegemist on eriolukorraga. Samas peame oluliseks ühist pingutust selle nimel, et meie majandus ja igapäevaelu täielikult ei seiskuks. Seetõttu on kiirete vastumeetmete rakendamise järel oluline võimalikult kiiresti naasta tavalise elukorralduse juurde. Ebaproportsionaalseid piiranguid seades tekitame uusi probleeme sektorites, mis toimivad ka eriolukorras ning mille toel on hilisem taastumine kiirem.

Eesmärk on hoida abivajajate ring võimalikult väikesena ning panustada ressursid sinna, kus vajadus kõige suurem. Tööandjad on avatud koostööks ja valmis arutama erinevate lahenduste üle.

***

Businesseurope edastas 16.03.2020 Euroopa Liidu liikmesriikidele avalduse ja juhised, kuidas tegutseda kriisi ajal ühtselt ning aidata sellega vähendada COVID-19 tulenevaid majandus- ja sotsiaalseid mõjusid.

Dokumendis tuuakse välja ka üldised poliitikasoovitused eriolukorrast tingitud probleemidega toimetulekuks, mida osad riigid juba rakendavad. Silmas tasub pidada, et tegemist on 16.03.2020 seisuga, mistõttu nimekiri pidevalt täieneb. Samuti ei sisaldu loetelus Eesti tegevused, mis dokumendi koostamise ajaks olid veel kokkuleppimisel.

Olulisena on välja toodud:

• Selgete ja õigeaegsete otsuste vastuvõtmine, et tagada vajadusel õigusselgus ja vääramatu jõu tingimused töö- ja muudes suhetes;
• Riiklikud tagatised ettevõtetele laenude saamiseks eriolukorraga toimetulekuks (Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Island, Itaalia, Norra, Portugal, Rootsi, Suurbritannia);
• Paindlikum suhtumine maksuvõlgade puhul, mis on seotud eriolukorraga (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Holland, Norra, Portugal, Rootsi);
• Otsene rahaline abi ettevõtetele, kes haiguste ennetamiseks, valitsuse meetmete või järsult vähenenud nõudluse tõttu on olnud sunnitud tegevust ajutiselt peatama või oluliselt tegevusmahtu vähendama (Taani, Iirimaa, Rootsi);
• Lahenduste leidmine lühiajaliselt sundpuhkusel ja karantiinis olevatele inimeste sissetulekute hüvitamiseks Töötukassast või ka ettevõtte tegevuse ajutisel seiskumisel (Taani – heldem haiguskindlustushüvitis, palgatoetused, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Holland, Norra, Portugal, Rootsi, Suurbritannia);
• Paindlik riigihangete täitmine nende täitmise viibimise puhul. Näiteks mitte nõuda sisse leppetrahve (Belgia, Prantsusmaa);
• Teha kõik Valitsusest olenev, et tagada rahvusvaheline kaubavahetus;
• Koostada pidevalt ajakohastatav ühtne riiklike meetmete ja lahenduste infoleht tööandjale: kontaktid, tegevusjuhised tüüpolukordades.

49% ettevõtjatest ei ole rahul valitsuse majanduspoliitikaga, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu poolt 2019. aasta viimases kvartalis läbiviidud küsitlusest. Valitsuse tegevusele kriitilise hinnangu andnud ettevõtjate osakaal kasvas nii eelmise kvartali kui ka aastataguse perioodiga võrreldes.

Eesti Tööandjate Keskliit saatis eile siseministeeriumile oma seisukoha kavandatavate välismaalaste seaduse ja õppelaenu muutumise seaduse kohta.

Eesti Tööandjate Keskliit on nõus, et spetsialiste koolitades tuleb silmas pidada tööturu vajadusi. Tuleb ka tõdeda, et Eestis on järjest suurenev töötajate puudus, seda enam tuleks teha selleks, et siin õppinud välismaalased, kes on juba kohaliku ühiskonnakorraldusega tuttavad, saavad anda oma panuse siinsele tööturule.

Keskliit on seisukohal, et töötamine aitab välismaalasi integreerida ühiskonda ning seega peale õpingute lõpetamist oleks neil oluliselt lihtsam leida Eestis püsivat töökohta. Seda enam, et arvestades välismaalasest töötajatele kehtestatud palgakriteeriumi, eeldavad tööandjad, et sellise palga küsijal on olemas ka töökogemus.

Töötamise võimaldamine on oluline kõigi osapoolte jaoks – nii tudengite, tööandjate, ülikoolide kui ka riigi jaoks. Eesti peaks olema huvitatud eelkõige andekatest välisüliõpilastest, kuid kõikidel õppijatel ei ole võimalik aastate kaupa elada säästudest või vanemate kulul. Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid  ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada. Enamik tudengitest peab üsna loomulikuks töötamist õppimise ajal – esiteks soovitakse rohkem kogemust ja teiseks katta oma kulud.

Töötamisele piirangute kehtestamine võib pigem tuua kaasa  mitteametliku töötamise riski suurenemise, mis omakorda kasvatab riigi administratiivset koormust. Eelnõu järjepidevust ja sisemist loogikat arvestades oleks julgeoleku riski pidanud välja tooma ka siin (nagu keskmise palga nõude kirjeldamisel), kuid kahjuks seda tehtud ei ole, mis jätab mulje põhjenduste kallutatusest ja ekspertsuse puudumisest.

Puudub analüüs ja sisuline argumentatsioon ka miinimumtundide (16 tundi nädalas) põhjuse  kehtestamiseks. Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud.

Toonitame, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Rahandusministeerium saatis Eesti Tööandjate Keskliidule arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille kohaselt kehtestataks ehitusobjektidel alltöövõtjate ja töötamise reaalajas registreerimise kohustus.

Maksu- ja Tolliameti analüüsidest ja erialaliidu infost nähtub, et väljatöötamiskavatsuses viidatud ebaausa konkurentsi näited ehitussektoris tõesti eksisteerivad. Kuna teema on tõepoolest aktuaalne, siis soovides leida probleemile võimalikult hea lahendus, osaleb tööandjate liit eelnõu väljatöötamisprotsessis.

Liit soovib näha ka halduskoormuse vähendamist ja riigi infosüsteemide ühtlustamist, et samu andmeid näiteks ehitusprotsessi või töötamise kohta ei tuleks erinevatesse andmebaasidesse dubleerivalt sisestada.

Tööandjate keskliit viitas oma pöördumises rahandusminister Martin Helmele, et väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud objektipõhine registreerimissüsteem oleks ettevõtjatele oluliselt koormavam kui liidu pakutud isikupõhise kaardi esitamise kohustus. Registreerimiseks tuleks võimalused luua igal objektil, töötajaid täiendavalt koolitada ja pidevalt suunata registreerimiskohustust täitma ning tagada, et ka objektide vahel liikuvad töötajad oleksid õigesti registreeritud, kirjutab liit.

Eesti Tööandjate Keskliit on samuti seisukohal, et töökohal viibimise aja registreerimise mõte on vähendada osalise ümbrikupalga riski, kuid kahtleb, kas reaalajas registreerimise süsteem selle vastu aitaks.

45 protsenti ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja 7 protsenti positiivseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest. 48 protsendi vastanute hinnangul ei mõjutanud valitsus ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.