Võlaõiguslik leping ja käibemaks
Firmal A pole töötajatele võimalust kolm kuud tööd pakkuda ja töötasu maksta, samas firma B on nõus töötajatele kolm kuud tööd andma ja ka töötasu/maksud maksma. Firma töötajad on sellise ajutise muudatusega nõus.
Ettevõte A ja B sõlmivad omavahel võlaõigusliku lepingu, kuhu märgivad konkreetselt töömahu, aja ja tasu. Leping sisaldab vaid töötajatele edasimakstavat tasu ja tööjõumakse. Töötasu maksjaks jääb endiselt ettevõte A, kellele ettevõte B maksab võlaõigusliku lepingu alusel kinni töötajate töötasu ja töötasumaksud.
Kas võlaõigusliku lepingu alusel peab firma A esitama arve firmale B ja lisama sinna ka käibemaksu? Või on selline tehing käibemaksuvaba ega ole käive? Sisuliselt ju käivet ei teki ja firma A kasu ei saa.
Leping ja käibemaks
Firmal A pole töötajatele võimalust kolm kuud tööd pakkuda ja töötasu maksta, samas firma B on nõus töötajatele kolm kuud tööd andma ja ka töötasu/maksud maksma. Firma töötajad on sellise ajutise muudatusega nõus. Ettevõte A ja B sõlmivad omavahel võlaõigusliku lepingu, kuhu märgivad konkreetselt töömahu, aja ja tasu. Leping sisaldab vaid töötajatele edasimakstavat tasu ja tööjõumakse. Töötasu maksjaks jääb endiselt ettevõte A, kellele ettevõte B maksab võlaõigusliku lepingu alusel kinni töötajate töötasu ja töötasumaksud. Kas võlaõigusliku lepingu alusel peab firma A esitama arve firmale B ja lisama sinna ka käibemaksu? Või on selline tehing käibemaksuvaba ega ole käive? Sisuliselt ju käivet ei teki ja firma A kasu ei saa.
Renditööjõud: eelised ja puudused
Klassikalise töösuhte kõrval on järjest populaarsemaks muutunud renditöö, mille puhul on tööandja tööjõu vahendaja. Seega ei ole klassikalist kahepoolset töösuhet, vaid on hoopis kolmepoolne suhe, kus tööandja ning kasutajaettevõtja on erinevad isikud. Töötajal on tööleping tööandjaga, kellel on omakorda võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga tööjõurendiks.
Renditööjõud: eelised ja puudused
Klassikalise töösuhte kõrval on järjest populaarsemaks muutunud renditöö, mille puhul on tööandja tööjõu vahendaja. Seega ei ole klassikalist kahepoolset töösuhet, vaid on hoopis kolmepoolne suhe, kus tööandja ning kasutajaettevõtja on erinevad isikud. Töötajal on tööleping tööandjaga, kellel on omakorda võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga tööjõurendiks.
