Selle nädala alguses jõustus välismaalaste seaduse muudatus, millega saavad 17. märtsi seisuga Eestis viibinud võõrtöölised võimaluse pikendada lühiajalise töötamise luba põllumajanduses töötamiseks kuni 31. juulini.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole seoses välismaalaste seaduse muutmise eelnõuga, mis tõkestab välismaalaste Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist. Ettevõtlusorganisatsioonid toetavad eelnõu eesmärki ja tunnustavad erinevaid ministeeriume seniste ettepanekute arvestamise eest. Kuid siiski on ettevõtjate jaoks eelnõus mitmeid probleemkohti, millele on pöördumises juhitud tähelepanu.

Vastu võetud: 31.10.2019

https://www.riigiteataja.ee/akt/301112019002

Jõustumise kp: 1.01.2020

Avaldamismärge:  RT I, 07.11.2019, 2

Eesti Tööandjate Keskliit saatis eile siseministeeriumile oma seisukoha kavandatavate välismaalaste seaduse ja õppelaenu muutumise seaduse kohta.

Eesti Tööandjate Keskliit on nõus, et spetsialiste koolitades tuleb silmas pidada tööturu vajadusi. Tuleb ka tõdeda, et Eestis on järjest suurenev töötajate puudus, seda enam tuleks teha selleks, et siin õppinud välismaalased, kes on juba kohaliku ühiskonnakorraldusega tuttavad, saavad anda oma panuse siinsele tööturule.

Keskliit on seisukohal, et töötamine aitab välismaalasi integreerida ühiskonda ning seega peale õpingute lõpetamist oleks neil oluliselt lihtsam leida Eestis püsivat töökohta. Seda enam, et arvestades välismaalasest töötajatele kehtestatud palgakriteeriumi, eeldavad tööandjad, et sellise palga küsijal on olemas ka töökogemus.

Töötamise võimaldamine on oluline kõigi osapoolte jaoks – nii tudengite, tööandjate, ülikoolide kui ka riigi jaoks. Eesti peaks olema huvitatud eelkõige andekatest välisüliõpilastest, kuid kõikidel õppijatel ei ole võimalik aastate kaupa elada säästudest või vanemate kulul. Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid  ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada. Enamik tudengitest peab üsna loomulikuks töötamist õppimise ajal – esiteks soovitakse rohkem kogemust ja teiseks katta oma kulud.

Töötamisele piirangute kehtestamine võib pigem tuua kaasa  mitteametliku töötamise riski suurenemise, mis omakorda kasvatab riigi administratiivset koormust. Eelnõu järjepidevust ja sisemist loogikat arvestades oleks julgeoleku riski pidanud välja tooma ka siin (nagu keskmise palga nõude kirjeldamisel), kuid kahjuks seda tehtud ei ole, mis jätab mulje põhjenduste kallutatusest ja ekspertsuse puudumisest.

Puudub analüüs ja sisuline argumentatsioon ka miinimumtundide (16 tundi nädalas) põhjuse  kehtestamiseks. Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud.

Toonitame, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Planeeritavad välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu on tehtud kiirustades ja analüüsita ning ei aita mõistlikul viisil vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist, leiavad ettevõtjate katusorganisatsioonid.