17.05.2013 Reede

Tööinspektsioon: Seadus proovipäevi ette ei näe

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Seadus proovipäevi ette ei näeKevad on käes ning elavnemas on ka tööturg. Samuti on korduma hakanud probleemid töölepingute sõlmimisega. Nimelt viimasel ajal on esinenud rohkem juhtumeid, kus ettevõtetes on nõutud proovipäevade tegemist enne töölepingu sõlmimist. Hiljem aga selgub, et töölepingut ei sõlmita ning on inimest lihtsalt ära kasutatud.

Kevad on käes ning elavnemas on ka tööturg. Samuti on korduma hakanud probleemid töölepingute sõlmimisega. Nimelt viimasel ajal on esinenud rohkem juhtumeid, kus ettevõtetes on nõutud proovipäevade tegemist enne töölepingu sõlmimist. Hiljem aga selgub, et töölepingut ei sõlmita ning on inimest lihtsalt ära kasutatud.

«Siinjuures tahaks märkida, et seadus proovipäevi ette ei näe. Üldnõue seaduse kohaselt on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult,» rõhutas Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro ja selgitas, et kui töötaja on tööle lubatud ning teeb tööd, mille eest eeldatakse tasu saamist, on juba tööleping sõlmitud.

Suuliste kokkulepete puhul on raske tõendada lepingu tingimusi. «Kahjuks tööle asudes paljud ei julgegi tingimusi täpsustada, lootes, et lepingu sõlmimisel selguvad ka üksikasjad,» lausus ta. Samas on seadus näinud ette võimaluse, et kui töötasu ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).

Laidro sõnul proovipäevi ei ole õigus tööandjal töötajalt nõuda. «Töölepingu seadus on näinud ette katseaja (neljakuuline aeg), see ongi aeg, mil tööandja saab hinnata töötaja võimeid, tervist, teadmisi, isikuomadusi, oskusi», ütles töövaidluskomisjoni juhataja ja selgitas, et selle aja jooksul on ka töölepingu ülesütlemise tähtaeg lühem, milleks on 15 kalendripäeva. Katseaeg algab tööle asumise päevast. Nii nagu on sellel ajal tööandjal võimalus hinnata töötaja oskusi ja omadusi, saab ka töötaja nimetatud perioodil hinnata, kas pakutud töö talle sobib. Seega on ka töötajal õigus öelda katseajal tööleping üles ette teavitades 15 kalendripäeva. «Kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, tuleb seda põhjendada, milles seisnes ebarahuldav tulemus, töötaja aga lahkumise otsust ei pea põhjendama», märkis Laidro.

Jõhvi töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro kinnitas, et tööandjad pahatihti ei erista tavakeeles kasutatavat „proovipäeva“ mõistet – teenus, mida võimaldab Töötukassa. «Nimelt  saab Töötukassas registreeritud töötu teostada ühe proovipäeva tööandja juures, mida reguleerib: Tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS); Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määrus nr 170 Tööhõiveprogramm 2012-2013. Seega kui tööandja väidab inimesele mingil ajal, et töölepingu asemel on tegu hoopis tasuta proovipäeva või mõne muu lepinguga, peab ta suutma seda tõendada».

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.